Tänavu püsis ilm oktoobris sooja ja küllaltki rahulikuna. Aktiivne taimekasvuperiood (ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt üle 10 °C) lõppes alles 8. oktoobril, mis on pikaajalisest keskmisest 17 päeva hiljem.
Kuu esimesel nädalal mõõdeti öösiti sooja 5-11 kraadi ja päeval 11-16 kraadi. Esines tugevaid vihmahooge. Tavapäraselt on meil ilm nii soe septembri esimesel poolel.
Teisest nädalast ilm jahenes. Öiste selginemistega algasid öökülmad maapinna lähedal. Päevased temperatuurid valdavalt enam üle kümne kraadi ei tõusnud. Vihmahoogudele sadas sekka jääkruupe.
Öökülm tuli alles 15. oktoobril
15. oktoobril langes sel sügisel esimest korda temperatuur õhus miinuspoolele — Jõgeval -1,2 kraadini. Rohul mõõdeti ilmajaama juures üle 6 kraadi külma ja maa oli hallast valge, põllul muld pinnalt külmunud. Aedadesse puude ja põõsaste vahele külm veel ei ulatunud ning isegi külmaõrnad daaliad jätkasid õitsemist. Tavapäraselt on Jõgeval öökülmad õhus alanud juba 22. septembril.
Kuu keskpaiga külma öö järel soojenes ilm uuesti ja keskmisest soojem temperatuurirežiim oli valdav kuni kuu lõpuni. Päevased temperatuurid tõusid sageli üle kümne kraadi. Vihma sadas kuu teisel poolel harva ja sajuhulgad olid väikesed. Ilm oli tihti sompus, hommikune udu püsis poole päevani, sadas uduvihma.
Külm oli öö 25. ja 26. oktoobril, kui Jõgeval langes temperatuur õhus ‑1…-2 kraadini. Maapinna lähedal esines oktoobri teisel poolel külma seitsmel ööl. Oktoobri viimaste päevade keskmine õhutemperatuur ületas tavapärast enam kui nelja kraadi võrra.
Keskmine temperatuur kahe kraadi võrra kõrgem
Kokkuvõttes osutus oktoobri keskmine õhutemperatuur keskmisest kahe kraadi võrra kõrgemaks. Kuu jooksul kogunes taimedele kasulikku soojust (efektiivset üle viie kraadi temperatuure) ligi 90 kraadi, mis ületab pikaajalist keskmist 30 kraadi võrra.
Kogu taimekasvuperioodi efektiivse soojuse summa kasvas kuu lõpuks 1790 kraadini, mis on senise vaatlusrea suurim ja ületab tavapärast enam kui 350 kraadi võrra. Vihma tuli oktoobris normile lähedaselt, kusjuures enamik sademetekogusest tuli maha kuu esimesel poolel. Eelneva suve kuivuse tõttu jäi kogu taimekasvuperioodi (1. aprillist kuni 31. oktoobrini) ligi 320- millimeetrine sajusumma pikaajalisest keskmisest 140 mm võrra väiksemaks.
Taimed läksid teist korda õitsema
Tänu soojale ja pikale kasvuperioodile hakkasid mitmed taimed teist korda õitsema. Jõgevat läbiva raudtee ääres õitsesid suurte laikudena punased põldmagunad, kündmata rapsipõldudel kollendas õites rapsiädal. Looduses ringi liikudes võis õitsemas näha hiireherneid, rukkililli, härjasilmi, kurekellukaid, näsiniint jt tuntud taimi.
Kui tavaliselt on meil oktoobri lõpuks puud raagus, siis tänavu jäi paljudele puudele, sealhulgas arukaskedele, kuldseid lehti kuu lõpuni külge. Oktoobri esimesel kümmepäevakul külvatud taliteraviljad olid kuu lõpuks kasvanud suureks ja lopsakaks. Talirukkil oli arenenud kolm kuni viis külgvõrset ja taimede kõrgus ulatus üle 25 cm. Talinisu olid väiksem.
Efektiivset (üle viie kraadi) soojust kogunes 1. septembrist alates oktoobri lõpu seisuga üle 310 kraadi, mis ületab keskmist samal ajavahemikul ligikaudu 80 kraadi võrra.
Lumi novembris veel maha ei jää
Milline on olnud ilm novembris Jõgeva 1922-2010. aasta andmetel? Hingedekuu esimesel poolel on ööpäeva keskmine õhutemperatuur olnud tavaliselt veel plusspoolel ja langeb alla nulli kuu teisel poolel. Äärmustemperatuurideks on mõõdetud novembris 12,7 °C 1967. aastal ja -26,0 °C 1951. aastal. 2010. a novembris mõõdeti minimaalseks õhutemperatuuriks -25 °C.
Sademed esinevad hingedekuul tavaliselt järjest sagedamini lörtsi ja lumena ning aeg-ajalt moodustub lumikate. Keskmisena lumi novembris veel püsivalt kogu talveks maha ei jää. Kuu sademete summa on kõikunud 10 millimeetrist 1998. aastal kuni 153 millimeetrini 1923. aastal, keskmine 56 mm.
i
LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
