Jõgeva juba 1922. aastast algava vaatlusrea järgi on porikuu veelgi soojem olnud ainult kolmel aastal ? 1967., 1995. ja 2000. aastal. Kuu algul kasvas heinaädal jõudsasti ja oktoobri esimesel poolel oli võimalik põuase suvega napiks jäänud rohusöödale talveks lisa varuda. Väga soe oli ilm ka 22.?27. kuupäeval. 24. oktoobril tõusis päeval temperatuur õhus üle 15 kraadi. Jõgeval on 15 kraadist kõrgemat õhutemperatuuri oktoobri lõpukolmandikus esinenud viimase 85 aasta jooksul varem ainult ühel korral ? 23.10.1943. a, kui mõõdeti sooja 15,6 kraadi. Taimekasvuperiood vältas tänavu peaaegu oktoobri lõpuni. Ainult viimasel neljal päeval jäi ööpäeva keskmine õhutemperatuur alla 5 kraadi, kusjuures nendest kahel päeval ka alla 0 kraadi. Sadas lund ja moodustus selle sügise esimene õhuke lumikate. Meie maakonnas mõõdeti lume paksuseks kuni 1 cm, Kirde-Eestis oli aga 29. oktoobril lund juba 5?9 cm. Kõige tugevam oli külm 30. oktoobril ja siis langes termomeetri näit siinkandis kuni -8 kraadini. Taimedele kasulikku (efektiivset üle 5 kraadi) soojust kogunes kuu jooksul Jõgeval 113 kraadi, mis on tavapärasest ligi kaks korda rohkem ning kogu suve ja sügisperioodi soojussumma oli oktoobri lõpu seisuga rekordile lähedane.
Vihma tuli oktoobris rohkesti. Jõgeval sadas kuu jooksul 89 mm, mis on keskmisest 23 mm rohkem ja moodustab tavapärasest summast 136%. Sajusem oli kuu algus ja viimane kümmepäevak. Maakonnas oli vihma 69 millimeetrist Tormas kuni 126 millimeetrini Elistveres. Kahel ööl (1?2. ja 22?23. oktoobril) esines äikest. Oktoobrikuu äike ei olegi kuigi haruldane nähtus. Viimase 40 aasta jooksul on seda esinenud Jõgeval 16 korral. Erandlikum on äikese esinemine mitmel korral oktoobrikuu jooksul, mida on varem ette tulnud mainitud ajaperioodil ainult kolmel aastal.
Tänavu võis 26. oktoobril jälgida Jõgeval mitme tunni vältel omapärast loodusnähtust ? halo, so vikerkaarevärvides rõngast ümber päikese, mõnel hetkel ühel kõrgusel mitut ?päikest? taevas. Halo teke on seotud valguse murdumisega õhus hõljuvates jääkristallides ja nähtus ennustab sügisperioodil halba ilma, tugeva saju lähenemist, mis ka seekord paika pidas. Järgnes 27?28. oktoobri tugev sügistorm, mis tõstis veetaset meres ja põhjustas ka maismaal vihmasajuga kaasnenud tormituultega puude murdumist, hoonete katuste lõhkumist ning hulgaliselt elektrikatkestusi. Rannikul ulatus tuule kiirus iiliti üle 30 m/s, sisemaal paiguti üle 21 m/s. Jõgeval mõõdeti suurimaks tuule kiiruseks 20 m/s.
Septembri esimesel poolel külvatud taliteravilja orased jõudsid enne oktoobri lõpu külmade saabumist korralikult võrsuda. Kuna ilm püsis kuu teisel poolel valdavalt soe ja sombune, päikest paistis vähe ning temperatuuri ööpäevane kõikumine oli väike, siis olid külma eel karastumise tingimused väga ebasoodsad, mis vähendab taimede talvekindlust.
Samuti ei olnud paljud puud ja põõsad veel talveks valmis. Suure osa lehtedest viis võradest alles 28. oktoobri tormituul, kuid mitmetele puudele jäid lehed rohelistena külge ka kuu lõpus saabunud külmalaine ajaks.
Milline on olnud novembri ilm? Novembrikuu jooksul saab tavaliselt sügisest talv. Sageli vahelduvad talvised ilmaperioodid soojematega. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur jääb kuu teisel poolel püsivalt alla 0 kraadi ja muld külmub. Kuu kestel moodustub korduvalt lumikate, kuid enamasti see püsivalt maha ei jää. Maksimaalseks lume paksuseks on mõõdetud novembris juba 19 cm (1965. a). Novembri äärmustemperatuurideks on registreeritud viimase 85 aasta jooksul ?26,0 (1951. a) ja 12,7 (1967. a) kraadi.
Laine Keppart,
Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert
