Ajakirjanduses avaldatu põhjal võib öelda, et öise alkoholimüügi keelamisega saavutatud tulemused on kõikjal olnud positiivsed. Eelkõige on piiramise tulemusena vähenenud õigusrikkumiste arv piirkonnas, kus piirangud on kehtestatud.
Alkoholimüügi piiramise teemal tekkinud poleemikas eristub selgelt kaks leeri. Piiramise vastu on alkoholimüügist saadavate tuludega seotud ettevõtjad, alkoholi kuritarvitajad ja teatud hulk igasugust liberalismi pooldavaid inimesi. Piiramise poolt on kainelt ja ratsionaalselt mõtlev osa elanikkonnast, kes ise ei liialda alkoholiga ja kes tunnevad muret meie riigi ja rahva, sealhulgas eriti noorte käekäigu ja tuleviku pärast.
Just noorte alkoholitarbimise suurenemise tulemusena on nende osakaal õigusrikkujate hulgas viimastel aastatel jõudsasti kasvanud. Sellele lisaks hakatakse alkoholi tarvitama üha nooremas eas. Mitmete küsitluste tulemusena on selgunud, et 80 protsenti 15-aastastest õpilastest on alkoholi tarvitanud. Kasvanud on ka alkoholimürgistusega meditsiiniasutustesse sattunud noorte arv. Noori hoiaks alkoholist eemal kindlasti selle kättesaadavuse vähendamine. Üks võimalus on öise müügi keelamine.
Nagu näitab praktika, vähendabki alkoholimüügi piiramine selle tarvitamist eelkõige noorte seas, sest alkoholi kättesaamine muutub nende jaoks raskemaks.
Noorte alkoholitarbimise kasv on viimastel aastatel tinginud ka alaealiste poolt toime pandud õigusrikkumiste arvu kasvu ning see on üks põhjustest, miks Eesti politsei üheks prioriteediks 2006. aastal on alaealiste poolt toime pandud kuritegude vastane võitlus.
Kuid alkohol ei ohusta ainult noori, vaid igas vanuses inimesi. Alkoholi kuritarvitamisega ei kaasne ainuüksi maksatsirroos ? joobes inimesel on erinevalt kainest inimesest palju suurem oht langeda kuriteo ohvriks või sattuda liiklusõnnetusse, mille tulemusena ollakse pikemat või lühemat aega ravil või sandistutakse kogu eluks. Suur on see oht ka siis, kui öisel ajal minnakse tugevalt joobnuna jalgsi, või mis veel hullem, sõidetakse autoroolis öösel avatud müügikohast alkoholi juurde ostma.
Jõgeva linnas müüb öisel ajal alkoholi Aia tänaval asuv kauplus, mis tõmbab alkoholilembeseid ligi nagu siirup kärbseid. Poe juurde kogunevad öisel ajal joobnud isikud küll kambas, küll üksikult. Tullakse joodud alkoholile lisa ostma, mida samas kohe püütakse tarvitama hakata. Sageli osutub see vastostetud pudelist võetud suutäis saatuslikuks, võttes joojal jalad alt ja viimasegi mõistusenatukese peast.
Nii lärmasid 7. jaanuari keskööl kaupluse ees alkoholijoobes 16- ja19-aastased noormehed; 8. jaanuari varahommikul kell 4.25 tarvitas poe ees alkoholi 17-aastane alaealine noormees. Seda loetelu võiks jätkata.
Siinkohal tuletan meelde, et politsei kontrollib ja jälgib müüjaid, kes müüvad alkoholi alaealistele ning joobes isikutele. Ütleb ju Alkoholiseaduse paragrahv 45, et keelatud on müüa alkohoolset jooki joobnud olekus isikule. Nii tunnistas 7. jaanuaril kell 1.20 Jõgeva kesklinnas tuigerdanud 28-aastane noormees, õllepudel käes, et ostis joogi kauplusest just äsja. See kõik tekitab tööd juurde ka politseile, sest sagenenud on väljakutsed öösel alkoholi müüva poe ümbruskonda.
Niisiis on minu meelest öise alkoholimüügi lõpetamine igati õigustatud. Selle tulemusena paraneb rahva tervis ja muutub turvalisemaks meie ühiskond. Alkoholimüügist saadud tulu ei kaalu üles alkoholi kuritarvitamisest tekkivat kahju.
Tõnu Jõesaar,
Jõgeva politseijaoskonna
patrullitalituse juhtivkonstaabel
