Päeva juhtinud Laine Kondas andis sissejuhatuseks sõna maavanem Aivar Kokale, kes kokkutulnuid tervitas ja ühtlasi kutsus kõiki ettekannete vaheajal selle päeva puhuks kingituseks toodud hästi suurt torti sööma. Samas avaldas maavanem kahetsust, et enamik omavalitsusjuhte polnud vaatamata kutsetele pidanud vajalikuks kohale tulla. Nagu hiljem tunnistas Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Luule Palmiste, võinuks saalis olla ka märksa rohkem neid, kellele kasulikku teavet just kõige enam tarvis võiks minna – puuetega inimesi maakonna erinevatest paikadest, eriti nooremaid.
Asjad ei lahene iseenesest
Koostööst Euroopa Liidu liikmesriikide vahel kui inimkeskse tuleviku võtmest kõneles Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehena Mai Treial. Nii inimeste, kaupade, kapitali kui ka teenuste vaba liikumine Euroopa Liidu liikmesriikide vahel peaks tulevikus ära määrama mõndagi. Muu seas sellegi, kuidas teiste riikide eeskujul hakata majanduselu riigis kujundama nii, et see oleks vahend sotsiaalsete väärtuste loomisel. Eestis on selleni veel pikk tee. Ennekõike tuleb meil hakata ümber hindama väärtusi, millest tuleneb kõik edaspidine. Säravast Eestist, statistilisest keskmisest, mille põhjal kõik suhteliselt hästi läheb, erineb vaesem kiht täiesti ning uppuja päästmine on jäetud tema enda hooleks. Et vabariigi 2005. aasta eelarvesse on suudetud sisse viia summasid tehniliste abivahendite ja rehabilitatsiooniteenuste tarvis, on see mingigi samm edasi, kuigi ette nähtu kulub siiski vaid eelnevate võlgade kustutamiseks. Keskkonna, majanduse ja sotsiaalsfääri tasakaalustamise suunas tegutsemine on praegu ääretult vajalik, leidis Mai Treial.
Ilmekalt slaidiprogrammide abil kõneles Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu president Ants Leemets puuetega inimeste organisatsioonide osast oma liikmete heaolu parandamisel. Tema sõnul on ühiskond just nii demokraatlik, kui hästi läheb seal puuetega inimestel ja vanuritel. Sellest tulenevalt üritas kõneleja lahti mõtestada, mida tähendab õieti väljend “eriline hool”, mida nii sageli kasutatakse ja mis väidetavalt meie riigis pidavat kuuluma eelkõige puuetega inimestele ja paljulapselistele peredele. See ei peaks ju ometi seisnema võrdsete võimaluste loomises, mis tegelikult elementaarne. Kui kord aastas abivajajatele ilusaid sõnu öelda ja neile erilist tähelepanu osutada, on see kõike muud kui eriline hool, samal ajal, kui asjad on lahendamata. Ants Leemets küsis saalisolijailt, kas ratastooliga pääseb näiteks maavalitsusse või selle inimese juurde, kes tegeleb abivahendite jagamisega, rahaautomaadi juurde, arstile, linnavalitsusse jne. “Tuleb küsida järjekindlalt, mis ajaks midagi konkreetselt ära tehakse. Asjad ei lahene iseenesest,” leidis ta.
Puuetega inimeste võimalused tööturul
Üle-eestilisest tervishoiupoliitikast ning sellest lähtuvalt sihtasutuse Jõgeva Haigla praegusest tegevusest ja perspektiividest kõneles haigla juht Agris Koppel, kelle sõnul on sihid seatud eelkõige osutatavate teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks.
Jõgeva Tööhõiveameti juhtumikorraldaja Terje Teder tutvustas lähemalt käsilolevat puuetega inimeste tööhõive projekti, mis annab senisest märksa laiemaid võimalusi puuetega inimeste töölerakendamiseks ning sellest lähtuvalt on asutud tegema koostööd ka tööandjatega.
Jõgevamaa Tugikeskuse tegevjuht Kaire Kaasik valgustas kahe projekti põhjal kordasaadetut. Rõõmustavaid tulemusi on eriti töös noortega, millest annab tunnistust juba ainuüksi noorsooalgatus “Puuetega noorte integratsioon avatud tööturule Jõgevamaal 2003. aastal”. Edukuse võtmeks peaks kujunema tulevikus koostöö maavalitsuse, Puuetega Inimeste Koja ja tööhõiveameti vahel.
Inforohke päeva asjalikku meelollu tõi vaheldust Proua Pürst Laine Kondase kehastuses. Kõige lõpus anti üle arvukalt tänukirju tegijatele, headele abilistele ja toetajatele.
VAIKE KÄOSAAR
