Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel saab Eestis praegu pensioni 375 615 inimest, neist 2,5 protsenti saavad rahvapensioni.
Oktoobrikuus vastu võetud riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused puudutavad eeskätt rahvapensioni saajaid, neid, kel vanaduspensionile siirdumiseks 15-aastasest tööstaa?ist mõni aasta puudu. Praegu kehtiva seaduse alusel ei või üheaegselt saada rahvapensioni ja töist tulu ? teada on juhtumeid, kus töötamise puhul on pension tagasi nõutud. Muret kui palju. Järgmise aasta 1. jaanuarist aga võimaldab seadusemuudatus rahvapensioni saajal ka töötada, ilma et tal oleks karta pensionist ilmajäämist, seega saada täiendavat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Loodan, et tänu seadusemuudatusele paraneb küllalt suure hulga inimeste majanduslik olukord.
Tööpoliitika pensionärisõbralikumaks
Paindlikumast tööpoliitikast võidavad nii pensionärid kui ka tööandjad. Koos tänavu jõustunud seadusemuudatusega, mis ei luba 65-aastaseks saanud inimest vanuse tõttu töölt vallandada, kannab ka uus seadusemuudatus eesmärki vältida pensionäride tööturult eemaletõrjumist. Kui inimesel on jõudu ja tervist, las ta siis töötab ja saab palka. Sel moel on mõnel tulevikus võimalik minna rahvapensionilt üle vanaduspensionile, milleks annab õiguse 15-aastane tööstaa? Eestis. Ka see, kes pärast töövõimetuse põhjal rahvapensioni määramist töötab, saab vajalikku staa?i koguda ja minna üle töövõimetuspensionile. Sel juhul kohaldatakse rahvapensionilt töövõimetuspensionile üleviimisel sellist pensionistaa?i nõuet, mis vastab üleviimise hetkel isiku vanusele.
Lubatud-tehtud suurim pensionitõus
Ühiskonna ühtsust peegeldab kõige paremini suhtumine eakatesse, aga ka töövõime või toitja kaotanutesse. Eakatel on põhjust rõõmu tunda, sest Rahvaliidu lubadus tõsta pension 3000 kroonile on täidetud. Koos baasosa ja aastahinde tõusuga suurenevad vastavalt ka toitjakaotus- ja töövõimetuspension. Järgmisel aastal pensionitõus jätkub, keskmisele vanaduspensionile lisanduv summa 1. aprillist 2007 tõstab pensioni ligi 3500 kroonile. Keskmine vanaduspension on nelja aastaga tõusnud ligi 1600 krooni. On võimalik tõsta keskmine vanaduspension 2011. aastaks vähemalt 6000 kroonile kuus. Tõsta tuleb baasosa kui olulist pensioni suurust määravat komponenti, sest just nii tagame kõikide pensionide suurenemise ja pensioni arvestatava ostujõu. Tagastasime tänastele pensionäridele esimesse pensionisambasse sealt väljaviidud summad ning toome ka edaspidi sinna raha tagasi, sillutades niimoodi teed ka järgmisteks pensionitõusudeks.
Tänased otsused kindlustavad tuleviku
Tuleviku kindlustamise mõttes on väga oluline seegi, et lisaeelarve ülejäägid suuname pensionisüsteemi esimese samba reservidesse ja sel moel väldime riske. On ju pensionisüsteemide vähene jätkusuutlikkus mitme Euroopa Liidu uue liikmesriigi, aga ka niinimetatud vanade liikmesriikide suur mure. Kui eelmised Riigikogu koalitsioonid ehitasid pensionisüsteemi, siis tehti seda suuresti riske läbi kaalumata. Praegune valitsuskoalitsioon ja rahandusministeerium on käitunud vastutustundlikult. Kui Riigikogu praeguse koosseisu tegevusperioodi alguses aastal 2003 prognoositi pensionikassa miinusesse jõudmist juba 2005. või hiljemalt 2006. aastaks, siis tegelikult oleme tugevas plussis ning uus prognoos näitab, et 2010. aastaks peaks pensionikassas olema 2,9 miljardi krooniline jääk. Seega on praegune valitsus saanud lahti miinuses “kaasavarast”, mille eelmised rahandus- ja sotsiaalministrid meile päranduseks jätsid.
Õiglane aastakoefitsient
Kogumispensioniga on oktoobrikuu alguseks liitunud 507 273 isikut. Juba praegu on tuntavad praeguse pensionisüsteemi probleemid ? ligi 70% inimestele on aastakoefitsientide summa alla arvestusliku keskmise.
Kogumispensioni seaduse vastuvõtmisel Riigikogus juhtisid Rahvaliidu poliitikud tähelepanu sellele, et seadusse “sisse kirjutatud” mõte jätkuvast majanduslikust kihistumisest ühiskonnas on ebaõiglane, et kaugemas tulevikus võib pensionisüsteem jätta suure hulga inimesi pensionieas vaesusesse. Meie ettepanekuid ei arvestatud, ei aidanud ka seaduseelnõule vastu hääletamine. Praegune keskmisest palgast lähtuv süsteem on loonud olukorra, kus inimene, kes on käinud tööl ja saanud alampalka, hakkaks tulevikus saama väga väikest pensioni. Kuid ei saa ju normaalseks pidada olukorda, kus töötades terve oma elu võib inimene jääda minimaalsele ? rahvapensioni tasemele. Euroopa heaoluriigid liiguvad selles suunas, et pensioni miinimummäära tagatakse solidaarsusprintsiibil baaspensioni kaudu, kindlustusosak aga sõltub sissetulekutelt makstud sotsiaalmaksust.
2005. a andis aastakoefitsiendi üks kuupalk 7208 krooni, alampalgaga töötaja sai keskmise sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga võrreldes aastakoefitsiendi 0,373. Õigluse taastamiseks tuleb luua süsteem, kus iga täistööajaga töötava ja vähemalt alampalka saava inimese pensionikindlustuse aastakoefitsient on üks.
Välisturvalisus ja kiire majanduskasv loovad võimalused heaolu kasvuks, aga kõigi inimesteni jõuab see üksnes elluviidud poliitilise tahte tulemusel. Riiklik pension ja kohustuslik pensionikindlustus peavad andma inimesele, kes on 40 aastat töötanud, vanaduspensioni, mis tagab korraliku toimetuleku. Meil on see tahe olemas.
MAI TREIAL,
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees,
Rahvaliit
