Keegi meist ei vali tahtlikult enda teele kannatusi, ei eelista vägivaldset elu headele peresuhetele ega soovi pai asemel peksa saada. Teatavasti ei hüüa õnnetus aga tulles ja rasketesse olukordadesse võib sattuda moel või teisel meist igaüks.
Oluline on mõista, et ohver ei ole kunagi tema suhtes toime pandud vägivallas süüdi. Rasketes olukordades ei tohi jääda üksi, alati tuleb valida enda jaoks sobivaim võimalus, kuidas leida abi ja toetust.
Vajalik abi on olemas
Vajalik abi on olemas isegi siis, kui on tunne, et lähedaste poole pöörduda ei saa ning tuttavatele rääkida on häbi. Pöörduda abi ja nõu saamiseks tasub ka siis, kui inimene on meile ehk võõra kultuurilise taustaga. Eestis on ööpäev läbi avatud tasuta Ohvriabi kriisitelefon 116 006 ja www.palunabi.ee veebinõustamine nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Siinsamas, meie Jõgeva ohvriabi pakub abivajajatele tasuta nõustamist, sinna võib pöörduda ka anonüümselt. Teenused toimivad ja oleme abivajajate jaoks olemas sõltumata COVID-19 piirangutest.
Millal pöörduda?
Ohvriabikeskusest saab abi ja tuge iga inimene, kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju. Vägivalla ohvriks sattudes või muu juhtumi läbi traumat kogedes on loomulik tunda esmalt väga erinevaid emotsioone: hirmu, viha, häbi või süütunnet. Juhtunust rääkimine võib olla raske, kuid see on väga vajalik samm olukorrale lahenduse leidmiseks ja mis oluline, seda saab teha anonüümselt.
Nõustamine ja toetus on tegelikult vaid ühe telefonikõne kaugusel ning pakub lahendusi, kui ollakse langenud süüteo, hooletuse või halva kohtlemise ohvriks või kogenud füüsilist, vaimset, majanduslikku või seksuaalset vägivalda. Ohvriabi kriisitelefonilt saab infot enda õiguste ja abivõimaluste kohta ning abivajaja viiakse kokku õigete spetsialistidega. Kui inimene ei soovi või ei saa helistada, on võimalik kontakteeruda nõustajaga veebivestluse teel aadressil www.palunabi.ee.
Meie poole võib pöörduda ka juhul, kui inimene ei ole päris kindel, kas tema suhtes on kuritegu toime pandud. Nõu ja emotsionaalset tuge saab ka siis, kui ollakse mures lähedase pärast või tahetakse teist inimest toetada. Ohvriabitöötaja juures on võimalik taotleda kuriteoohvri hüvitist ja vajadusel tagatakse kaitse mitmete asutuste koostöös.
Ohvriabitöötaja teeb teiste asutuste ja abiorganisatsioonidega koostööd, vahetades omavahel infot ning leides koos parimaid lahendusi ja abi kannatanule. Naistevastast vägivalda kogenuna saab pöörduda naiste tugikeskusesse, kus aitame vägivallast pääseda ja saavutada iseseisev toimetulek. Tugikeskuses pakume abivajajale ja vajadusel ka tema lastele ööpäev läbi turvalist keskkonda, kriisinõustamist ja ajutist majutust. Veel hindame turvariske, anname esmast õigusabi ja koostame tegevusplaani, kuidas juhtunuga toime tulla ning turvalisema elu suunas liikuda.
Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuses toetame neid, kes on kogenud viimase seitsme päeva jooksul seksuaalvägivalda.Võtame abivajaja vastu ka ilma saatekirjata ja samuti ei pea selleks politseisse pöörduma. Kannatanu on oodatud ka siis, kui ta ei mäleta, mis temaga juhtus. Meie spetsialistid on valmis nõustama, soovi korral läbi vaatama ja võimaliku raseduse eest kaitsma ning pakkuma ennetavat ravi HIV-viiruse ja B-hepatiidi vastu. Kõik uuringud ja ravi on seejuures tasuta.
Abi pakutakse ka vägivalda tarvitanud inimestele. Nõustame vägivallast loobumise tugiliinil 660 6077.
Igasugusele vägivallale saab piiri panna ainult koostöös. Kuna kannatanutel on tihti raske abi otsida, siis on kõrvalseisjatel ülioluline roll märgata ja abi pakkuda. Kui naabrite juurest kostab karjumist, vägivallale viitavaid hääli või appikarjeid, siis tuleb teavitada kohe politseid telefonil 112. Kui on kahtlus, et naabri, kolleegi, sugulase või sõbra peres esineb vägivalda, siis tuleb sellest rääkida. Kui ei tea, kuidas sekkuda ja olukorrast rääkida, siis annavad nõu meie spetsialistid Ohvriabi kriisitelefonil 116 006.
RITA KAASIK, Jõgeva ohvriabi töötaja
