Puutun pereõena oma töös kokku väga paljude inimestega, kes ei ole endale teadvustanud, millist mõju sage alkoholitarvitamine nende tervisele avaldab. Minu juurde jõuavad inimesed erinevate terviseprobleemidega, aimamata, et selle põhjuseks võib olla ka alkohol. Need on mehed ja naised kõikvõimalikelt elualadelt, erinevas vanuses ja mitmesuguse sotsiaalse taustaga.
Neid, kes ise alkoholiprobleemiga spetsialisti poole pöörduvad, on pigem vähe. Sagedasem on olukord, kus meie juurde tullakse mõne muu tervisemurega ning visiidi käigus selgub vajadus ka alkoholitarvitamisega seotud teemad jutuks võtta.
Kui inimene ise alkoholist rääkima tuleb, siis selleks hetkeks on probleem tihtipeale nii suureks kasvanud, et omal jõul ta seda enam kontrolli alla ei saa. Sinna punkti ei jõuta aga kunagi üleöö. See on arenenud ajapikku ja õigel ajal jaole saades oleks saanud selle süvenemist ära hoida.
Reaalsuskontroll
Üks tavapärasemaid situatsioone on see, kui juhilubade jaoks on tervisetõendit vaja. Eelnevalt täidetud tervisedeklaratsiooni läbi vaadates räägime patsiendiga üle ka selle, kui palju alkoholi ta tarvitab. Kui need kogused on suured, jääb see deklaratsioonis kohe silma. Pahatihti võib sel juhul märgata, et ka muud näitajad on paigast ära. Inimene kurdab näiteks, et ei saa korralikult magada või on pidevalt väsinud. Alkoholitarvitamine süvendab ka vaimse tervise probleeme nagu stress, ärevus või depressioon.
Vahel ilmneb alkoholiprobleem ka muid tervisehädasid uurides. Sageli panen kõige selle juures tähele, et inimene ei ole varem endale lihtsalt teadvustanud, kui palju ta tegelikult alkoholi tarbib. Kui selle peale mõelnud ei ole, siis ei pruugi ise aru saadagi, et tuleks piiri pidada. Nii mõnigi patsient taipab tavapärase tervisekontrolli käigus, et joob tõepoolest rohkem kui peaks. Arstikülastus on seega hea võimalus reaalsuskontrolliks, mille käigus saad ka oma senised elustiilivalikud uuesti läbi kaaluda.
Alkoholi liigtarvitajatele suunatud nõustamine on minu hinnangul Eestis inimestele hästi kättesaadav, pigem on küsimus informeerituses abi võimaluste osas. Selle nimel on valdkonnas pikka aega tänuväärset tööd tehtud. Kõik algab aga iga inimese puhul ikkagi märkamisest ja teadvustamisest.
Samuti tasub tähelepanelik olla oma lähedaste suhtes. Märgates joomisharjumuste süvenemist, tuleks oma murest lähedasega rääkida ja sellele tähelepanu juhtida. Seejuures tuleb aga jääda julgustavaks ja positiivseks. Eesmärk on inimene mõtlema panna, mitte teda survestada. Otsus oma elu muuta tuleb igaühel endal vastu võtta.
Peamine murekoht alkoholiprobleemidega tegelemisel on vähene teadlikkus. Rääkides trendidest, siis noorte seas on teadlikkus viimastel aastatel pigem tõusnud – alkoholiga seotud riskidega ollakse kursis ning riskikäitumist on jäänud vähemaks. Muret tekitab aga näiteks heal järjel olevate keskealiste komme tavapärasest sagedamini õhtusöögi kõrvale alkoholi juua. Kui pea igal õhtul on veiniklaas laual, siis on see organismi jaoks juba kindlasti liiga koormav.
Paraku arvatakse sageli, et alkohol hakkab tervist mõjutama alles väga suurtes kogustes. Tahan siinkohal rõhutada – ohutut alkoholikogust ei ole olemas. Kogu alkohol, mis me endale sisse rüüpame – olgu see pokaal veini õhtusöögi kõrvale või paar õlut jalgpalli vaadates – see kõik avaldab meie organismile mõju.
Alkoholi saab seostada rohkem kui 60 erineva haigusega. Siin hulgas on juba eelpool mainitud vaimse tervise probleemid, kroonilised haigused, südame-veresoonkonna haigused aga ka vähkkasvajad. Samuti põhjustab alkohol õnnetusi ja traumasid. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel sureb alkoholi tõttu ühe aasta jooksul 4,5 miljonit inimest. Kahjuks sageli hakkame oma tervise peale mõtlema aga alles siis, kui meie lähikondsetega midagi juhtub.
Käitumismustrite mõistmine
Meeles tuleb pidada, et ennast ei tasu ülemäära teistega võrrelda. Kogus, mis ühe inimese jaoks on madala riski piiriga, võib teise inimese jaoks olla juba ohtlik. See on individuaalne ja sõltub paljudest teguritest. Just seetõttu on oluline, et iga inimene ise enda käitumismustreid ja alkoholiga seotud harjumusi hinnata oskaks. Selles saab abiks olla näiteks perearst või -õde.
Lisaks spetsialisti poole pöördumisele on heaks töövahendiks alkoholitarbimisega seotud harjumuste analüüsimisel ka uus internetipõhine programm „Selge“, mis on kõigile tasuta kättesaadav veebiaadressil selge.alkoinfo.ee.
Arstikabinetis veedetud aeg jääb paratamatult napiks, eriti kui tähelepanu vajavad ka muud tervisemured. Kõigest ei jõua alati ühe korraga nii põhjalikult ja ammendavalt rääkida kui tahaks. Samuti ei pruugi patsiendile kohe esimese hooga nii palju infot meelde jääda. Suunan sel juhul alati patsienti iseseisvalt ka „Selget“ kasutama. Programm aitab ühelt poolt minu sõnu kinnitada ja jagatud soovitusi patsiendile meelde tuletada, teiselt poolt pakub see aga patsiendile väga suurt lisatuge oma joomisharjumuste analüüsimisel ja käitumismustrite muutmisel.
Lilli Gross, pereõde
