Kevadel arutleti nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt selle üle, kuidas muuta mänguasjad lastele ohutuks. Oli ju 2007. aastal kaubandusvõrgust ära korjatud miljoneid Matteli mänguasju, sh ka meil populaarseid Barbie-nukke. Osa mänguasjadest olid kaetud ohtliku pliivärviga, teised sisaldasid magneteid, mis lahti tulles võisid ohtlikuks muutuda.
Samuti oli kuulda ohtliku värviga kuulikestest Austraalias, mida suureks õnnetuseks mänguhoos alla neelati ning mis põhjustasid lastele tõsiseid tervisekahjustusi. Euroopa Komisjon avaldas kauaoodatud mänguasjade ohutuse direktiivi eelnõu ning eesmärgiks on võtta see Euroopa Parlamendis vastu selle aasta lõpuks.
Põhjusi reeglite karmistamiseks palju
Põhjusi, miks meil on vaja uusi nõudeid mänguasjade ohutusele, on mitmeid. Praegu kehtiv direktiiv võeti vastu aastal 1988, seega 20 aastat tagasi. Sellest ajast peale on mänguasjade turg oluliselt muutunud ning toodete hulk kasvanud.
Ka on toimunud oluline muutus mänguasjade turul üldisemalt – 80 protsenti mänguasjadest saabub Euroopa Komisjoni andmetel Euroopa Liidu liikmesriikidesse väljastpoolt Euroopa Liitu ning seoses tehnika arenguga kasutatakse üha enam materjale ja kantserogeenseid aineid, mis pole praeguses direktiivis reguleeritud.
Direktiivi esimeses artiklis defineeritakse mänguasja mõiste järgnevalt: toode, mis on disainitud ja mõeldud mängimiseks alla 14-aastastele lastele.
Keelatakse 38 allergeenset ainet
Uuendatud direktiivis pööratakse tähelepanu ka toidus peituvatele mänguasjadele – heaks näiteks on laste seas populaarsed Kinder-munad. On selgunud, et see šokolaadi sees peituv plastikkuul on põhjustanud tõsiseid lämbumisjuhtumeid näiteks Rootsis. Praegune direktiiv toidu sees paiknevaid mänguasju aga kuidagi ei reguleeri.
Uued nõuded näevad hetkeseisuga ette eraldi pakendamist ehk toit ja mänguasi peavad olema selgelt eristatavad. Need, kus seda ei järgita, keelatakse. Näitena toob Euroopa Komisjon välja teatud pulgakommid, ühtlasi ei tohi toidus peituv mänguasi põhjustada lämbumisohtu. Uuendusena tahetakse sellistele toodetele lisada märge: soovitatav vanemlik järelvalve.
Direktiiviga plaanitakse keelata ligi 38 allergeenset lõhnaainet ning märgistatakse 26 lõhnaainet, mis võivad teatud inimestel põhjustada allergeenseid nähte. Eraldi pööratakse tähelepanu elektrilistele seadmetele, neis ei tohi kasutada üle 24 voldi ning mänguasja purunemisega ei tohi kaasneda kahjustavat elektrišokki. Hügieeninõuded näevad ette, et alla 36-kuulistele lastele mõeldud lelud peavad olema pestavad. Nüüd on direktiivi eelnõu arutelu jõudnud Euroopa Parlamenti. Mitu olulist punkti on iseenesest mõistetavad: loomulikult on vaja keelata ohtlike kemikaalide kasutamine mänguasjades ning pole vaja lõhnavaid mänguasju, kui on oht, et need tekitavad eluaegseid allergiaid. Ometi arutatakse Euroopa Parlamendis neid asju nagu oleks selles vaja veenduda. Kuigi kolleegid konservatiivide ja liberaalide fraktsioonidest kindlasti hoolivad laste ohutusest sama palju kui sotsiaaldemokraadid, kuuleme jätkuvalt argumente sellest, kuidas tuleb leida tasakaal ettevõtjate heaolu ja ohutusnõuete vahel. Minu hinnangul peaksime selles arutelus ikkagi lähtuma laste tervisest.
Kontrollaktsioonid tihenevad
Peame ka silmas pidama, et hoolimata kõrgetest normidest, mis seatakse mänguasjadele uue direktiiviga, juhtub palju õnnetusi just tehases tootmisprotsessi käigus. Kas asendatakse ohutu värv puudulike teadmiste tõttu kohapeal teise ja ohtlikumaga, nagu juhtus Matteli mänguasjadega, või toodetakse lihtsalt praaki.
Siit järeldubki, et järelvalve peab toimuma nii tehastes, turul tarbijakaitsjate kontrolloperatsioonide kaudu kui ka tollipunktides, kuhu saabuvad mänguasjad Euroopa Liidu kaubanduspartneritelt. Jõulud lähenevad ja varsti tuleb hakata planeerima, mida lähedastele kinkida. Turujärelvalve eest vastutab riik ja siinkohal tuleb loota, et kontrollaktsioone tihendatakse enne detsembrit ka Eestis. Samuti aitab ohtlike toodete avastamisele kaasa koostöö tolliametnike ja turujärelvalve vahel.
Loodetavasti suudab Euroopa Parlament arutelude tulemusel uue direktiivi vastu võtta selle aasta lõpuks – vähemalt on selline eesmärk seatud. Siinkohal tuleb märkida, et mänguasju, mis on toodetud 1988. aasta direktiivi reeglite järgi, võib uue direktiivi jõustudes müüa veel kahe aasta vältel, kuid hiljemalt 2010. aasta sügiseks tahetakse rakendada uued reeglid kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides.
KATRIN SAKS, Euroopa Parlamendi liige, Lastekaitse Liidu president
