Torma Põhikooli draamaring OFF osales Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse ja Eesti Harrastusteatrite Liidu korraldatud kooliteatrite festivalil „Doonor on elupäästja“ suisa kahe trupiga. Neist üks võitis esimese ja teine kolmanda koha.
Ülemöödunud pühapäeval Eesti Draamateatri väikeses saalis toimunud festivalil osales kuus kooliteatritruppi Käinast, Tartust, Tormast, Kallaverest ja Tallinnast. Lavastusi hindas zhürii, mille koosseisu kuulusid näitleja Eero Spriit, õpetaja Anne Kato, ajaloolane ja aktiivne doonor Küllo Arjakas, teatrihuviline Laivi Tõnurist ja verekeskuse esindaja Heidi Saar.
Torma Põhikooli draamaring OFF läks festivalile kahe koosseisuga välja seepärast, et ringis käib 18 seitsmenda ja kaheksanda klassi õpilast, festivali korraldajad olid aga seadnud trupi suuruse ülempiiriks kümme õpilast. Et osalejaid oli vähevõitu, lubatigi tormalastel, kes end mullugi esikolmikusse võitlesid, kahe lavastusega välja tulla.
Võidulavastuses „Ainult üks elu“ rääkisid noored tormalased mitte otseselt vereloovutamisest, vaid teiste aitamise valmidusest laiemalt. Loo nukkudest tegelased jagunesid päevast päeva oma kohustusi täitvateks töötegijateks, kes samal ajal olid alati valmis ka teisi aitama, ning enese ehtimisele pühendunud ilulejateks, kes abist keeldudes tõid põhjenduseks, et nad jõulude ajal alles aitasid kedagi.
„Nukud võtsime tegelasteks selleks, et teemat lihtsam käsitleda oleks. Inimesele kehavigastuste tekitamist on nii noorte näitlejatega raskevõitu kujutada, nukkude puhul saab seda teha tunduvalt kujundlikumalt,“ ütles draamaringi juhendaja Ülle Säälik.
OFFi teises, tekstita lavastuses olid tegelasteks tulnukad. Selles lavastuses osalejatel oli ühest küljest lihtsam, sest pähe polnud midagi vaja õppida, teisest küljest raskem, sest oma emotsioone tuli osata keha, miimika ja mittesõnaliste häälitsustega väljendada.
Võinud trupp ja juhendaja said auhinnaks tasuta teatrireisi vabalt valitud etendusele mõnes Mandri-Eesti teatris.
„See on meie jaoks väga väärtuslik auhind, sest palju siis maalaps ikka linna teatrisse pääseb. Kui teatripileti raha veel leitakse, siis sõidukulude katmisega jäädakse tihti jänni,“ ütles Ülle Säälik. „Kui vähegi võimalik, tahaksime minna teatrisse NO99 ja vaadata seal lavastust „Võtame uuesti!“.
Kasulik olnuks doonorluse teemalisel festivalil osalemine aga ka juhul, kui auhinda poleks võidetud.
„Draamapedagoogika on suurepärane asi: teatritegemise kaudu saab tõsised teemad ja olulised väärtused palju paremini noorteni viia kui näiteks koolitunnis,“ ütles Ülle Säälik, kes koolis inglise keelt ja inimeseõpetust annab.
RIINA MÄGI
