|
|
Palamuse valla lasteaed “Nukitsamees” pidas hiljuti 45. sünnipäeva pidu. Pole võimatu, et viiekümnendat sünnipäeva tähistab lasteaed uues majas, sest Palamuse vallavolikogu võttis maikuu istungil vastu otsuse ehitada valla- ja koolimaja naabruses asuvale Koolimäe kinnistule uus, nüüdisaja nõuetele vastav lasteaiahoone. |
“Nukitsamehe” lasteaias on praegu viie rühma jagu lapsi. Üks rühm tegutseb Kaareperes, neli Palamusel Kaarepere teeristis asuvas hoones, mis oli algselt kasutusel kõrtsina ning hiljem, pärast ümberehitamist, koolimajana. 19. sajandi lõpus rajatud ning 1920. ja 1930. aastatel põhjalikumalt ümber ehitatud hoone on lasteaiale koduks olnud 1995. aastast alates (varem tegutseti Kudina mõisahoones) ning vald on seda jõudumööda lasteaia vajadustega kohandanud.
Paraku on vanal hoonel siiski puudusi, mida tavalise remondiga kõrvaldada ei anna. Peamiseks probleemiks on maja suured küttekulud, mida pole võimalik vähendada ka restaureerimise käigus, sest ajaloolist hoonet väljastpoolt soojustada ei saa. Lasteaeda vaevab ruumikitsikus ning seal puuduvad muusika- ja võimlemissaal, samuti paigad, kus kuivatada rõivaid ja hoida õueinventari.
Lasteaiale tänapäevasemate tingimuste loomiseks oli vallavalitsuses kõne all kolm varianti: uue lasteaiamaja ehitamine uuele asukohale, praeguse lasteaiahoone lammutamine ja selle kohale uue ehitamine ning vana hoone nüüdisaegseks ümberehitamine. Kui lasteaiatöötajatele ja hoolekogule meeldis alguses kõige rohkem teine variant, siis peatselt selgus, et see ei ole muinsuskaitseameti silmis aktsepteeritav. Lasteaiamaja ise ei ole küll mälestiseks tunnistatud, ent see asub Palamuse aleviku südames ajalooliste hoonete kompleksis mitme mälestise ühises kaitsevööndis ning omab muinsuskaitseameti restaureerimis- ja arendusosakonna nõuniku, kunstiteadlase Mart Siilivase eksperthinnangu kohaselt muinsuskaitselist väärtust samavõrd kui mälestised. See seab hoonega ümberkäimisele mitmed piirangud. Samas polnud muinsuskaitseamet vastu, et vanale hoonele tehakse uusi standardeid järgiv juurdeehitis.
Head ja vead
Enne kui vallavolikogu 29. mai istungil lasteaia tuleviku üle otsust langetama asus, tõi vallavalitsuse ehitusspetsialist Andres Haagen välja kahe arutluse alla jäänud variandi, Koolimäe kinnistule uue hoone rajamise ning vana, Suur tn 6 asuva hoone nüüdisaegseks ümberehitamise head ja vead. Tema sõnul kõneleb lasteaia vanale krundile jätmise kasuks see, et seal on olemas tehnovõrgud ja uus korralik mänguväljak. Kõnealuse variandi puuduseks on see, et olemasolevasse hoonekarpi ei taha kõik vajalik ära mahtuda, juurdeehituse rajamisel tuleks aga jälle rinda pista muinsuskaitseliste piirangutega.
Samad piirangud takistaksid ka hoone ümberehitamist nn liginull-energiahooneks, kuna eestiaegne väliskrohv ja detailid kuuluvad säilitamisele ja korrastamisele, mitte eemaldamisele ja katmisele. Ent energiatõhusus on väga oluline ühest küljest küttekulude kokkuhoiu, teisest küljest seaduse täitmise mõttes: kui riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse kasutuses või omandis oleva hoone ehitusluba väljastatakse ja hoone püstitatakse pärast 31. detsembrit 2018, ei tohi hoone energiatõhususarv ületada liginull-energiahoonele kehtestatud piirväärtusi. Tõsi, see nõue ei kehti täie rangusega miljööväärtuslikule hoonestusalale jäävate hoonete kohta.
Ühel häälel
Lasteaia võimaliku uue asupaiga, Koolimäe kinnistu positiivseks küljeks on see, et tegemist on huvitava reljeefiga päikeselise krundiga, kus projekteerijad saavad nüüdisaegse hoone projekteerimisel vabad käed. Uues paigas tuleb tehnovõrkude rajamist muidugi nullist alustada, ent samas ei teki maja uude kohta rajamisel seda muret, et lapsi vahepeal kuhugi panna poleks: uue maja valmimiseni saavad nad lihtsalt vanas lasteaias olla. Tõsi, vanale majale tuleb uue valmides omanikku otsima hakata, sest vald ise sellele ilmselt uut funktsiooni ei leia.
Kui lasteaiale nüüdisaegsemate tingimuste loomist käsitlev küsimus hääletusele pandi, siis selgus, et kõik volikogu 13 liiget olid Koolimäe kinnistule uue lasteaiamaja rajamise poolt.
“Olen rahul, et volikogu nii otsustas,” ütles vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Terje Kärmas, kellel oma pereski üks lasteaiaealine laps sirgumas. “Teema on pikalt arutlusel olnud ja nüüd on lõpuks selgus majas. Tõsi, Koolimäe kinnistu on tuultele avatud, aga eks sinna tule siis puid istutama hakata. Kahel viimasel aastal on vallas päris palju lapsi sündinud, nii et lasteaial näib tulevikku olevat.”
Ka “Nukitsamehe” lasteaia juhataja Marika Merusk kinnitas, et vallavolikogu otsus on talle meeltmööda.
“Hing ripub mul küll vana maja küljes, aga mõistusega saan aru, et uue maja ehitamine on õige otsus. Ja mida päev edasi, seda rohkem ma selle otsusega nõus olen. Me ei saa ju elada ainult tänases päevas, vaid peame vaatama aastakümneid ettepoole.”
Täna-homme Palamusel lasteaiamaja ehitamiseks siiski koppa maasse ei lööda, sest enne tuleb hankida ehitusraha. Selles osas loodetakse tuge saada ka mõnelt fondilt. Tänavuses valla eelarves lasteaia ruumitingimuste parandamiseks ette nähtud 35 000 eurot on võimalik kasutada uue hoone rajamist ette valmistavateks protseduurideks.
Sille Raidvere, muinsuskaitseameti Jõgevamaa vaneminspektor:
Kui Palamuse lasteaia hoonet aprillis ja mais koos muinsuskaitseameti ekspertidega üle vaatamas käisime, jäi silma väga kehv siseplaneering: palju koridore ning väikseid liigendatud ruume. Osa ruume olid aga hoopis tühjad. Korraliku ruumiplaneeringu korral oleks saanud enamiku rühmi alumisele korrusele tuua, üles oleks võinud jääda bürooruumid, asjade hoiustamise ruumid ja üks lasteaiarühm. Muusika- ja võimlemissaali, paigad, kus kuivatada rõivaid ja hoida õueinventari, samuti käsitöö-, kunsti- ja meediatoad, millest lasteaednikud unistavad, oleks saanud paigutada juurdeehitisse.
Ehkki muinsuskaitseamet soovitas ajaloolist koolihoonet remontida ja rajada sellele vajaduse korral moodne juurdeehitis, et lasteaed saaks vanas paigas jätkata, ei saa me vastu seista valla otsusele uus hoone rajada. Kui lasteaed jääks vanasse paika, oleks Palamuse üks selline paik, kus oleks näha kolme ajajärgu hariduselu kandjaid – kolme koolimaja. Loodame, et vana kõrtsi- ja koolihoone leiab endale tulevikus vähemasti väärika funktsiooni ja hea omaniku.
i
RIINA MÄGI
