Novembri esimene pool väga soe, kuu lõpp pakaseline

Kuigi lumi juba oktoobris mitmel korral maha tuli, oli tänavuse novembri esimese poole ilm periooditi väga soe.

Murud alles haljendasid ja taliviljaorased jätkasid aeglaselt kasvu. Kuu alguses püsisid osadel puudel ja põõsastel lehedki küljes. 1…6. novembrini oli päeval sooja 6…8 kraadi ja öösel jäi termomeetrinäit samuti plusspoolele. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis 2…5 kraadi võrra keskmisest kõrgemana.

Soojuse katkestas 7. novembrist alanud lühike talvine periood. Kolmel hommikul järjest kattis maad öö jooksul sadanud õhuke lumekiht, mis aga vihma ja plusskraadide mõjul päeval peaaegu ära sulas. Ilm oli sompus ja ööpäevased temperatuurikõikumised väikesed. Öösiti mõõdeti kuni kolm kraadi külma, päeval aga 1…2 kraadi sooja. 

Nädal soojemat ilma

Alates 10. novembrist läks ilm taas soojemaks. Nädala jooksul püsis keskmine õhutemperatuur tavapärasest 2…6 kraadi võrra kõrgemana. Päeviti tõusis termomeetrinäit 6…11 kraadini. Puhus tugev tuul, seega ei tundunudki ilm nii soojana, nagu näitas kraadiklaas. Sadas sageli ja päikest oli harva näha.

Soojaperiood lõppes tormise ööga 15…16. novembril, kui tuulest tekkinud hääled segasid magamist. Iiliti paisus tuule kiirus Jõgeva ilmajaama andmetel 19 meetrini sekundis. Järgmiseks hommikuks oli teedel murdunud oksi maas, tuul oli lükanud tühjad pakendi-prügikastid Tähe tänaval pikali. Päeva jooksul muutus ilm järjest jahedamaks. 

Meil lumeuputust pole

18. novembri hommik üllatas rohke lumega. Jõgeva ümbruses kattis maad 12…15 sentimeetrine lumekiht. Kõnniteed olid lahti ajamata, jalgsi tööle ruttajatel oli raskusi õigeks ajaks kohale jõudmisega. Kinnisõidetud sulalumi oli libedaks muutnud ka sõiduteed. Lumikate kadus järgmise päeva õhtupoolikuks.

Püsivalt jäi lumi maha 23. novembri õhtupooliku tuisu järel.  Järgmisel päeval mõõdeti Jõgeva ümbruse põldudel lume paksuseks valdavalt 5…11 sentimeetrit. Tuul oli kohati künnipõllud peaaegu paljaks puhunud, rohkem oli lund kogunenud kõrgema taimikuga orasepõldudele ja rohumaadele, samuti kõrrepõldudele. Maa oli jäänud lume all sulaks.

Edaspidi muutus ilm selgemaks ja korrast külmemaks. Kui Põhja-Eestis kurdeti lumeuputuse üle, siis siinkandis tuli järgnevatel päevadel lund vähe — mõne sentimeetri jagu. Juurde sadanud lumi oli väga õhuline. Päike hakkas sagedamini paistma, loodus muutus tänu härmas ja lumistele puudele väga kauniks. Õhus hõljuvatest jääkristallidest tekkisid halonähtused (heledad ringid ümber päikese). Pimedal ajal võis näha valgusesambaid tulede kohal ja ringe ümber valgusallikate. Külmaga krudises lumi kõndides saapataldade all. Päevased maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid kuu viimastel päevadel -7…-13 kraadini.

Ööd olid novembrikuu kohta väga külmad. Kõige külmem oli öö 28. ja 29. novembri vahel, kui Jõgeval mõõdeti kella nelja paiku öösel -25,0 kraadi. Eestis oli samal ööl ilmajaamadest veelgi külmem ainult Jõhvis, kus termomeetrinäit ‑25,9 kraadini langes. Senine novembrikuu Eesti külmarekord — 26 külmakraadi, registreeritud Jõgeval 1951. aasta 16. novembril — jäi seekord napilt löömata.  

Kuu lõpuks oli muld jõudnud põldudel külmuda paari sentimeetri võrra ja lume paksus oli kasvanud 8….15 sentimeetrini. Kolme sentimeetri sügavusel mullas mõõdeti veel 0,1 kraadi sooja. Jõgedele oli tekkinud kallasjää, väiksemad järved olid pealt kinni külmunud.

Kogu novembrikuu keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati Jõgeval -0,1 kraadi, mis on pikaajalisele keskmisele lähedane näitaja. Sademeid tuli kuu jooksul 81 mm, mis ületab vaatlusaastate keskmist 25 mm võrra. Ligi pool kuu summast tuli teisel dekaadil.   

Detsember toob külma

Milline on olnud detsembrikuu ilm Jõgeval viimase 88 aasta jooksul? Kuigi keskmisena on juba detsembri alguses ööpäeva keskmine õhutemperatuur alla nulli, moodustub  püsiv lumikate meil tavapäraselt alles detsembri keskpaiku. Jõulukuu lõpuks on kasvanud lume paksus keskmisena ligikaudu 10 sentimeetrini, üksikutel lumerohketel talvedel üle 30 sentimeetri. Äärmustemperatuurideks on jõulukuul mõõdetud 11,2 kraadi (2006. aastal) ja –40,2 kraadi (1978. aastal).

i

LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog- ekspert

blog comments powered by Disqus