Kuigi november algas külma ööga ja esimestel päevadel sadas vähest lörtsi, kujunes ilm hingedekuu esimesel poolel normist soojemaks. Kuu lõpus jõudsid kohale tõelised talveilmad.
Kuu algul esines korduvalt lühiajalisi viiest kraadist kõrgema ööpäeva keskmise õhutemperatuuriga ilmaperioode, kuid taimede kasv oli siiski juba lõppenud. Taliviljaorased, taliraps ja -rüps tõusis küll pärast oktoobrikuu külmasid uuesti kikki, kuid kasvu ja arengut märgata ei olnud.
Jõgeval oli üle kümne kraadi sooja
Kuu kõige kõrgemaks õhutemperatuuriks registreeriti 4. novembril Jõgeval 10,5 °C. Ilm püsis sompus ja päikest oli harva näha, seetõttu jäid temperatuuride ööpäevased kõikumised väikeseks. Sademeid kogunes kuu esimesel poolel ainult 6 mm. Üldse tuli tänavu sügisel vihma väga vähe. 1. septembrist kuni novembri keskpaigani kogunes sademeid ainult 82 mm, mis on tavapärasest hulgast poole vähem. Efektiivseid (üle 5 °C) õhutemperatuure kogunes 1. septembrist alates novembri keskpaigaks Jõgeval 286 °C, mis ületab keskmisena sügisperioodil (1. septembrist alates) kogunevat summat ligi 40 kraadi võrra. Soojust on olnud piisavalt ja õigel ajal külvatud orased on jõudnud kenasti võrsuda, põldude seisukord enne talvituma minekut hea.
Enne lume tulekut jõudis maa külmuda
17. novembril algas kiire jahenemine. Järgmiseks hommikuks oli rohi tugevas hallas. Õhus langes temperatuur ligi -4 °C, maapinna lähedal rohu kohal alla ‑10 °C. Järgnevad ööd olid mõne kraadi võrra veelgi külmemad. Päeval paistis päike, kuid õhutemperatuur üle nulli ei tõusnud.
Maapind hakkas kiiresti külmuma. Külmumise sügavus suurenes orase all ööpäeva jooksul kahe-kolme sentimeetri võrra. Enne lume tulekut jõudis muld taliteravilja põldudel külmuda ligikaudu 10 sentimeetrini, ristiku ja talirüpsi all vähem.
21. novembril hakkas sadama. Esialgu tuli vihma, mis külmal aluspinnal jäätus ja tekitas suurt libedust teedel, jäidet aedadel, traatidel, seisvatel autodel ja mujal. Õhtuks läks vihm üle lörtsiks ja järgmiseks hommikuks oli maa mõnesentimeetrise lumekorraga kaetud.
See oli siinkandis esimene lumikate sel sügisel. Lume paksus kasvas kuu lõpuks Jõgeva ümbruse põldudel kuue kuni üheksa sentimeetrini. Selline lumekord kaitseb taimi juba päris hästi külma eest.
Hingedekuu jäi sademetevaeseks
Vaatamata novembri viimastel öödel -8 kuni -11 kraadini langenud õhutemperatuurile, püsis kolme sentimeetri sügavusel mullas temperatuur nulli lähedal. 30. novembri õhtuks tekkis puudele ilus härmatis, mis aitas esimese advendiküünla süütamise ajal jõulumeeleolu luua.
Üldkokkuvõttes oli november kuu keskmise õhutemperatuuri järgi 1922.-2013. aastate keskmisega võrreldes ligi ühe kraadi võrra soojem. Tänavune hingedekuu jäi sademetevaeseks — kuu sademete summa (Jõgeval 18 mm) moodustas viimase 93 aasta keskmisest ainult vaevu kolmandiku (32 protsenti).
Jõulukuu toob enamasti ka tõelise talve
Milline on olnud detsembrikuu ilm Jõgeva 1922.-2013. aastate andmetel? Jõulukuul on äärmustemperatuurideks mõõdetud õhus -40,2 ° C (1978. aasta 31. detsembril) ja 11,2 °C (2006. aasta 6. detsembril). Keskmisena on detsembris peaaegu pooltel päevadel maksimaalne õhutemperatuur tõusnud üle nulli, kuigi ööpäeva keskmine on valdavalt juba miinuspoolel.
Tavaliselt muutub jõulukuul lumikate püsivaks ja maksimaalne lume paksus on küündinud aasta lõpus ka poole meetrini (2011. aastal). Samas on esinenud lumevaeseid jõulukuid, mil õhuke lumekirme on tekkinud ainult üheks päevaks (1972. aastal).
Detsember on tavaliselt aasta kõige päikesevaesem kuu. Keskmisena on selles kuus päikest näha olnud ainult 17 tundi.
i
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
