Mart Juur ja Andrus Kivirähk tegid raadio kahes nalja, et varsti võib-olla hakatakse jõulude pidamisega pihta juba septembris, kui lapsed kooli lähevad ‒ jõulud muudkui laienevad… Nüüd juba on paljudes poodides jõulukaunistused saadaval. Aga Sergei Dovlatovi “Tsoonis” mainib kirjanik, kuidas ühe komi müüja kodus nägi, et kuuske kaunistasid mandariinid ja toidukaupade etiketid. Millal see oli, muidugi… Kui eeskuju võtaksime, siis oleks kasu kahepoolne ‒ kõigil tuleksid eripärased jõulupuud, olenevalt mida keegi on tarbinud ja oleks nagu korduvkasutus. Kindlasti oleks siltide valik tänapäeval ka hoopis mitmekesisem, sest pakendid muudkui täiustuvad. Mis sest, et rohelised võitlevad hooti kilekottide ja muude nii või teisiti toitu kahjustavate pakendite vastu. Suures plaanis meil juba midagi niisugust on – Rakvere linna kuusk.
Võib ka öelda, et on alanud kodune jahihooaeg. Selle all pean silmas kutsumata väikesi “külalisi”, kes siin või seal arusaamatutes kohtades krabistavad, enamasti aga luuret teevad. Püüan igal aastal korralikumaks saada, et mingit toidupoolist laokile ei jääks. Aga esikus rippuva korvi all näen prahti, selles korvis on mul seemned talvepuhkusel, hea õhurikas. Seemned ju tahavad ka hingata, aga hiir mõtles, et avasin talle bistroo. Hiir tegi salto, mõtlesin, et hüppas välja, aga ei, tahtis edasi pudistada kõrvitsa seemneid, pidin sisu välja puistama ja korvile mõne kinnise kapi leidma. Üldse peab maal elu hiirte järgi seadma, mööbli, kus mingid lahtised vahed, kinni ehitama jne.
Kui kurtsin naabrinaisele hiirte üle ja oletasin, et temal tegeleb hiirtega elukaaslane, siis selle väite lükkas ta ümber. Tema sätib lõkse ja tutvustas mulle niisuguseid musta plätu kujulisi lõkse, kuhu on lihtne korvikesse sööta sättida ja pärast saaki välja raputada, käega kahjurit puudutamata. Maakoduski nimetati niisuguseid laitmatult töötavaiks, efektiivseteks, innovaatilisteks, hügieenilisteks ja mida kõike veel. Kohe soetasin endale ka need ja algus oli paljutõotav, lõksud muudkui plaksusid. Kuigi vahel juhtus, et loomake jäi sinna osaliselt kinni ja kolistas siis mööda põrandat koos lõksuga. Tuli veepangest abi saada; ei saa ju tühja tööd teha, et ta lahti lasta, kuigi niisuguseid inimesi on küll! Peagi selgusid ka seda tüüpi lõksude muudki vead. Kahe lõksu vedrude koht käändus kuidagi, nii et enam ei saanud püüdma panna – ehitus on nõrk. Loen, et ka teistel on tähelepanekuid: materjal pidi olema habras ja hiired söövad lõksu sõelapõhjaks, pärast esimest hiirt läks katki, lõks jalutas hoopis minema… No endal ka neljast lõksust kaks veel püüavad hiiri… Kõige kindlam on ju ikka kinnipüüdmine, sest mürgitamise puhul ei tea ju iialgi, mis hiirest sai, asitõendid puuduvad.
Naasen tagasi jõulude juurde, lootes, et selleks ajaks on eluase hiireprii ja laua võib öö läbi kaetuks jätta, nagu vanadel eestlastel tavaks. “Hõbevalges” on kirjas, et Balthasar Russow võitles pastorina paganlike jõulupidustuste vastu, nimetades seda “Moosese vasikatantsuks”.
Piibli järgi tähendab see tantsu ümber kullast vasika kuju, niisiis paganliku ebajumala kummardamist, kõige rängemat eksimust ristiusu vastu. Vene kirjanik Aleksander Marlinski saabus Tallinna 1820. aasta jõululaupäeva hilisõhtul ja ehmus surnute rohkusest: kõikjale oli pandud kuuseoski…
Seal veel kirjas, et kiviajal oli taevalaotuse keskmeks Põhjamadu ja taevas toetus majakuusele. Pronksiajal sai taevalaotuse keskmeks Põhjanael ja taevas toetus püstkoja siimsi-sambale, teibale, koldeäärsele ahjupostile.
Sattusin lugema foorumit, kus vaieldi ilmapuu üle. Selgus, et Lennart Meri peab silmas oma “Hõbevalges” vanasid soome-ugri rahvaid, kus ilmapuuks oli kuusk, see oli püstkodade puuks, kuusemetsas ohverdati ja sellega olid seotud muud rituaalid. Mõnel pool tehti viimaseid seedrimetsades. Aga läänemeresoomlastel, kelle hulka kuulume meie ja soomlased, on ilmapuuks viimastel aegadel siiski tamm, ilmselt on see muutunud germaani müütide mõjul; see kajastub meie eepostes. “Kalevipojas” on juttu suurest tammest, mis varjutas taeva, kuu, päikese ja tähed…Vaatamata sellele, et praegusel ajal loeme oma ilmapuuks tamme, on ju kuusk igati silmapaistev, et temale varsti suuremat tähelepanu pöörata ja ta meile lähemale tuua…
EHA NÕMM
