Mul õnnestus tütre Liina ja lastelastega osa saada Nõva külapäevast, kus tähistati Villem Ernitsa 120. sünniaastapäeva. Et kõik meie pere lapselapsed autosse ei mahtunud, tuli meil koju naastes teistelegi rääkida, mida nägime ja kuulsime, ja seda oli päris palju. Nägime omatehtud külakaarti ja maitsesime koduküpsetatud pirukaid, aga nägime ka Assikvere külateatri etendust “Villem Ernits”.
Saime teada, kui oluline oli ja on siiani Villem Ernits meie rahvale. Paljud tema ütlemised on põlvest põlve edasi antud nagu tõeline folkloor. Näiteks lause “Eesti rahvast on nii vähe, et siin ei tohi ükski olla purjus” peaks meid praegu mõtlema panema!
Peeter Oleski kinnitusel oli Ernits omamoodi vabadusvõitleja, kuigi ilma püssi ja automaadita.
Kahjuks pidime meie koju tagasi kiirustama ja tervet etendust ei näinudki. Samuti kuulsin mitmelt tuttavalt, et neil ei olnud seekord võimalik külapäevast osa saada.
Sellega seoses on mul ettepanek Ülle Meosele ja tema näitetrupile, et seda näidendit võiks ju veel korrata, miks mitte näiteks folklooripäeval! Oleks kahju, kui nii suurt ja huvitavat tööd vaid kord ette kantakse.
Nõva külapäev tõestas, et külakultuuri ja harituse loomine, see raske ja ilus vaimutöö on ainult meie endi kätes. Seda ei loo suure raha eest laenatud laulja või õhtujuht!
Oli vaimustav ja innustavalt rikas ajahetk. Tänu mõtlejaile ja teostajaile.
LINDA OLMARU
