Mahalastud musta karvaga isaskaru oli üksik, umbes 4-5aastane, alla kahe meetri pikk ning kaalus 150 kilo.
Meskäpp oli ümruskonna inimesi mõnda aega hirmul hoidnud, maiustades nende õunaaedades ja lõhkudes põhupalle. Suuremat kahju ei jõudnud karu teha. Oktoobri lõpuni kestnud karujahihooajal kehtis luba lasta siinkandis neli looma. Üks karu lasti maha Nõva lähedal 10. oktoobril.
?Kümme päeva valmistasin ette karuga kohtumist?, räägib Elmo Eres. ?Viisin talle söögikohta kaks autojärelkärutäit õunu, hiljem kaks kotitäit kaeru. Iga päev käisin jahikantslis metsaotti varitsemas. Mõnikord ootasin poole ööni. Karu sõi talle antu ilusti ära, aga näha teda ei õnnestunud.?
Kui eelmisel nädalal sadas maha valge lumi ning märkasin maas karu jälgi, tundsin, et täna on see karu minu, kirjeldab Eres karujahi finaalpäeva pärastlõunat.
Saanud tund aega jahikantslis oodata, märkaski Eres kella seitse paiku õhtul karu tulemas, lume taustal oli tume karu hästi näha.
?Hoidsin teda sihikul tükk aega. Peast käis läbi vist sadu erinevaid mõtteid. Vahepeal langetasin püssi ja mõtlesin, et ehk ei vajutaks päästikule. Loomast on ju ikka kahju ka ja ma ei ole selline, kes iga hinna eest tahaks saaklooma tabada,? lausub Eres mõtlikult ning jätkab: ?Aga mis teha, elu on elu, jaht on jaht. Karusid on meie kandis väga palju.?
Üks ja ainus pauk niitis jahimehest 60-70 meetri kaugusel olnud karu silmapilselt maha.
?See oli mu esimene karu ja jääb kindlasti ka viimaseks,? ütleb Eres, et on varem kiskjalistest küttinud kaks hunti.
ANDRES LOORAND
