Nõustamissüsteemis tehakse ümberkorraldusi

Eesti haridusvõrgus toimivat nõustamissüsteemi ootavad ees ümberkorraldused. Alates tänavu 1. septembrist alustavad maakondades tegevust sihtasutuse Innove haldusalas ühtse hariduse tugiteenuse keskused ehk Rajaleida keskused, mis hakkavad lisaks seni osutatud nõustamisteenustele ka uusi pakkuma.

Neljateistkümendat aastat töötavale mittetulundusühingule Jõgevamaa Nõustamiskeskus ning sarnastele organisatsioonidele teistes piirkondades toob uus olukord kaasa lepingute lõppemise  karjääri- ja õppenõustamise teemal.

Mittetulundusühing Jõgevamaa Nõustamiskeskus moodustati 1999. aastal. “Oleme tegelenud karjääri- (info vahendamine, nõustamine) ja õppenõustamisega ning pakkunud noorte teavitamist, psühholoogilist ja perenõustamist, kriisiabi. Järjest rohkem on suurenenud nõu saamiseks meie poole pöörduvate  inimeste arv. Selline usaldus, mille taga on meie spetsialistide kompetentsus ja kogemused, valmistab heameelt. Loodame, et pärast ümberkorraldusi jääb karjääri- ja õppenõustamisteenus püsima samasugusel tasemel või muutub veelgi kvaliteetsemaks,” rääkis maakonna nõustamiskeskuse eestvedaja Maire Püss. 

Vaja riiklikku süsteemi

MTÜ Jõgevamaa Nõustajate Ühendus oma tegevust ei lõpeta. “Läheme edasi projektipõhiselt, täpsemalt saame rääkida, kui taotletud vahendid arvele laekuvad. Hetkel on meil toimivad lepingud olemas,” märkis Maire Püss.

Haridus-ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaeksperdi Merike Mändla sõnul on nõustamissüsteemi uuendamine tingitud möödunud aasta 20. juunil riigikogus vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustest, millega koolid said alternatiivse võimaluse tellida tugispetsialisti teenust haridus- ja teadusministeeriumilt või riigi sihtasutuselt.

“Selleks on aga tarvis riiklik süsteem luua. Seitseteist piirkondlikku nõustamiskeskust osutavad praegu Eestis karjääriteenuseid (karjääriinfo ja karjäärinõustamine) ja kaheksateist õppenõustamisteenuseid, mille alla kuuluvad psühholoogiline, eripedagoogiline, logopeediline ja sotsiaalpedagoogiline nõustamine ehk teise tasandi nõustamine. Osa keskusi osutavad noortele mõeldud teenuseid ühe katuse all, kuid finantseerimine toimus siiani erinevatest (riik ja ESF) allikatest. Kahte paralleelset (õppe- ja karjäärikeskused) võrgustikku pole riigi vahenditest otstarbekas käigus hoida, ESF vahendid lõppesid 2013, mistõttu 2014. aasta 1. septembrist rakendatakse maakondades tööle Rajaleidja keskused, mis pakuvad karjäärinõustamist ja teise tasandi õppenõustamist ning lisaks uusi nõustamisvõimalusi.” 

Mõned lahtised otsad

Mändla sõnul on nendeks uuteks teenusteks esimese tasandi eripedagoogi ja psühholoogi nõuanded koolidele, kes seda soovivad. “Spetsialist töötab koolis vahetult õpiraskustesse sattunud ja inviduaalset toetamist vajavate õpilastega, olles põhjalikult analüüsinud lapse erivajadusi. Ühtlasi nõustab ta haridusliku erivajadusega lapse vanemaid ja temaga kokku puutuvaid õpetajaid,” lausus peaekspert.

“Koolidele psühholoogi või eripedagoogi teenuste osutamise eest hakkavad tasuma omavalitsused. Vastava teenuse hind on veel teadmata,” märkis Maire Püss. “Praegune MTÜ Jõgevamaa Nõustamiskeskus pakub karjääri- ja õppenõustamist 30. juunini. Kolleegid arvavad, et võiksin kandideerida Rajaleidja keskuse juhatajaks ja võtan nende soovitust arvesse. Meie spetsialistide, näiteks tunnustatud karjäärinõustaja Evi Štukerti ja psühholoogide Ülle Särje, Tiiu Urva, logopeedi Piret Hobolaineni jätkamine uues süsteemis oleneb samuti juhatajakonkursi tulemustest. Välja võidakse valida uued töötajad, samuti oma ala head asjatundjad. Mõneti põhjustab muret, kuidas õnnestub neil suhtlemine inimestega, kes on nõustamiskeskusest juba nõu küsinud. Kui ollakse ühele nõustajale ennast avanud, ei pruugita teisega vesteldes kohe avameelsed olla. Nõustamiseetika järgi ei anta kliendiga seonduvat informatsiooni teisele spetsialistile edasi kliendi nõusolekuta. Võimalik on vaid tutvumine meie ametkondliku veebikeskkonnaga,” rääkis Püss. 

Nõustamistöö mobiilne olemus

Tema sõnul pole veel teada uue Rajaleidja keskuse asukoht Jõgeval (praegune nõustamiskeskus paikneb Jõgeva vallavalituse hoone teisel korrusel- toim.) ja see, kuidas sihtasutus Innove eestvedamisel korraldatakse infotehnoloogia ja dokumendihaldus. Innovel ei ole vahendeid infotehnoloogia, mööbli ja transpordivahendi soetamiseks. Meile esitatud info on selline, et nõustamise pakkujate arv õppenõustamise alal väheneb uue lepingu järgi praeguselt kolmelt kohalt 1,55 kohale. Karjäärinõustamise teenuse pakkujate kohtade arv ei vähene õnneks nii palju,” lisas ta.

Eriti oluliseks peab Maire Püss seda, et ka uutes oludes oleks nõustajatel võimalik külastada koole maakonnakeskusest kaugemal. Iseäranis on koolidesse oodatud karjäärinõustajad, kes  peavad oskama ka autot juhtida.

“Praegu on peetud läbirääkimisi erinevates Eesti piirkondades ja kaardistatud konkreetseid vajadusi, arvestades paikkonna eripära ja tõmbekeskuste asukohta. Lähtudes sellest, pannakse paika ka keskuste ja võimalike filiaalide asukohad. Seega ei pea teenuse pakkumise koht olema alati maakonnakeskus. Nõustamisspetsialistide töö on juba oma olemuselt mobiilne. Käiakse  nõustamas erinevates haridusasutustes,” kommenteeris  Merike Mändla haridus- ja teadusministeeriumist.  

Tunnustus senistele nõustajatele

Mändla hinnang Jõgevamaa nõustamiskeskuse senisele tööle on kiitev. “Karjäärinõustamise teenust on osutatud väga aktiivselt ja lepingulised eesmärgid on aruandluse põhjal kõik ületatud. Eelmise aasta lõpu seisuga on osaletud individuaalsel nõustamisel 1004 korral, grupinõustamisi ja infoloenguid viidi Jõgevamaa koolides läbi 297. Seega on karjäärinõustamine Jõgevamaa noortele  igati kättesaadav. Küllap on suurem osa põhikoolide, gümnaasiumide ja ametikoolide noori karjäärispetsialistidega kokku puutunud. Ka õppenõustamisteenuse osutamisel on tublit tööd tehtud, mida tõestas ka maakonna haridusasutustes läbi viidud küsitlus,” ütles ta.

Merike Mändla sõnul hakkavad Rajaleidja keskused tegelema ka maakonna nõustamiskomisjoni igapäevatöö korraldamisega, teenuseid edendavate maakondlike projektide algatamisega ja piirkonna ametiasutuste ja organisatsiooni vahelise koostöö koordineerimisega.

“Ümberkorraldused nõustamisteenuse alal, nagu reformid sageli,  võivad algul keerulisi olukordi ja arusaamatuisi tekitada nii teenuse osutajale kui ka tarbijale,” tõdes Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse aseesimees ja Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson, kes jagas teemakohase muudatusega seonduvat infot omavalitsusliidu juhatuse koosolekul.

i

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus