Teenekas nõustaja, alates möödunud aastast perelepitajana tegutsev Maire Püss asus teenuseid pakkuma füüsilisest isikust ettevõtjana. Et töö oleks tulemuslik, selleks peab ta kõige olulisemaks põhjalikku süvenemist probleemidesse ja piisavat ajavaru klientidega tegelemiseks.
“Inimestele on oluline, et neid kuulatakse ja mõistetakse. Seeläbi jõutakse kiiremini ka üksteisemõistmiseni,” rääkis ta.
Varem mittetulundusühingute raames tegutsenud Maire Püss märkis, et ettevõtlus on tema jaoks uus valdkond. “Ettevõtja peab järgima spetsiifilisi nõudmisi ja vastavat valdkonda reguleerivat seadusandlust, mis muutub päris kiiresti. Läbisin ka ettevõtjakoolituse. Füüsilisest isikust ettevõtjana saan pakkuda kõiki teenuseid, mida ka senini osutasin (noorsoonõustamine ja karjäärinõustamine jne), kuid põhitegevuseks on kujunenud perelepitus, kus tegevuspiirkonnaks on kogu Eesti. Vajadusel võin olla lepitajaks ka peredele, kus mõlemad abikaasad või üks neist on välisriigis. Seni on kõige kaugemad kliendid olnud Tallinnas,” lisas ta.
“Kuigi perelepitust on Eestis praktiseeritud alates möödunud sajandi üheksakümnendatest aastatest, peetakse selles protsessis sageli põhiülesandeks konflikti sattunud kaasade taas normaalsetesse suhetesse juhatamist. Tegelikult on perelepituse esmane eesmärk laste heaolu kindlustamine, kui vanemate elu on lahku läinud.
Kõik lapsevanemad ei tule perelepitaja juurde vabatahtlikult. Sel juhul suunab neid kohus või omavalitsuse sotsiaaltöötaja. Üsna palju aega kulub perelepituse olemuse selgitamiseks, ühele lainele jõudmiseks klientidega. Kvaliteedi ja tulemuse saavutamiseks on tarvis süveneda konkreetsesse olukorda, varuda aega sellega seotud isikute ärakuulamiseks, vältida vastastikust süüdistamist ja liigset minevikule keskendumist. Ennekõike on tarvis otsida lahendusi,” rääkis Püss.
“Füüsilisest isikust ettevõtjana pean igati oluliseks mainekujundust, teenuste oskuslikku müümist. Kasuks tulevad kogemused koolituste ja infopäevade korraldamisel,” lisas ta.
Ettevõtlusega alustamiseks sai Maire Püss algkapitali töötukassast. “Saadud raha eest ostsin kontorisse tehnilisi vahendeid, mida on võimalik kliendi juurde kaasa võtta,” lausus ta.
JAAN LUKAS
