Eestlastel on kombeks lühidalt ja tabavalt nimetada ajajärke selle võimu järgi, kes parasjagu meie maad ja rahvast valitseb: vana hea rootsi aeg, tsaariaeg, eesti aeg, saksa aeg, vene ehk täpsemalt nõukogude aeg.
Nüüd on käibele lastud aga veel üks aja nimetus ? nõukaaeg. Seda sõna võib sageli lugeda ajalehtedest ning kuulda raadiost ja televiisorist. Nõukaaeg on muidugi suupärasem öelda kui nõukogude aeg, kuid kas ka õigem?
Omapärase nurga alt läheneb küsimusele ajakirjanik Valve Raudnask, kellel on valusalt meeles 1949. aasta märtsiküüditamine, mil tal õnnestus äraviijate käest põgeneda.
Arvamusloos ?Mineviku pikad varjud?, mis ilmus 24. märtsi Maalehes, kirjutab ta: ?Mingi väike soolaraputus meie haavadele on see, et nõukogude ajast on saanud nõukaaeg… Aga nõukaaeg oleks nagu mingi koomilise kõrvalmaitsega, mis karmi asja ei tähista. Ma ei arva, et nõukogude korral peaks hellitusnimi olema. Aga just nii nõukaaeg kõlab.?
Hellitusnimi? Kas tõesti? Löön lahti oma 1978. aasta Õigekeelsuse sõnaraamatu. Seal on sees ka sõna ?nõukas?, omastavas käändes ?nõuka?koos seletusega ? leidlik, taiplik. Tõsi, sõna onkolmandavälteline ja hääldus kõnealusest ?nõukast? erinev, kuid kirjapildis see ju välja ei paista. Niisiis ? nõukaaeg = leidlike ja taiplike aeg. Tõepoolest, hellitusnimi missugune!
Seoses sellega, et mõõdukad söandasid end sotsiaaldemokraatiddeks nimetada, on ajaloo prügikastist välja õngitsetud iroonilise varjundiga sõna ?sots?.1978. aasta ÕS toob selle sõna ära märtkega van. ehk vananenud.ja leiab ka tähenduse ? sotsialist. Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid pole üks ja seesama. Kui pika sõna ?sotsiaaldemokraat? väljaütlemine on raske, peaks ütlema sotsdemokraat nagu näiteks kasutatakse sotsliberaalid. Üldse oleks aga parem, kui sotsi kasutamine mööduks.
HERBERT SÖÖDE
