Norra abiprogrammist tuleb Puurmani lossi remondiks miljon eurot

 

Puurmani lossi kordategemiseks sai vald Norra ja Euroopa majanduspiirkonna rahastatava regionaaltoetusena miljon eurot ehk 15,67 miljonit krooni. Omaosalusena peab vald lisama 2,76 miljonit krooni, millest üks miljon tuleb tõenäoliselt laenata, ning ülejäänud summa peaks tulema valla 2009. aasta eelarvest.

18,76 miljoni krooniga peaks Puurmani lossis korda saama esimene korrus, kus on kõige uhkemad, paljude kaunistustega ruumid: saal, mõisaproua buduaar. Veel saab korda lossi välisfassaad ning vahetatud katus.

Töö võib alata juba veebruaris

Vald hakkab ehitaja leidmiseks ette valmistama riigihanget, see loodetakse hiljemalt detsembris välja kuulutada. Pakkumiste laekumise tähtaeg oleks järgmise aasta jaanuaris ning kui kõik sujub, on reaalne töödega alustada veebruaris.

“Siis on mõisahoonele ring peale saanud, edasi tuleb hakata korrastama parki,” ütles Puurmani vallavanem Rauno Kuus.

Ta loodab, et rahaga tullakse välja. “Kui oleksime hanke pidanud tegema aasta tagasi, poleks kindlasti 18,76 miljonist jätkunud,” märkis ta. Vahepeal langenud ehitushinnad aga lisavad optimismi, et mõisa võiks tõepoolest korda saada.

Kool saab hakkama

Mõisas tegutsev Puurmani Gümnaasium saab direktor Tiina Oolo sõnul remondi ajal hakkama. Remondiga seonduvat arutati teisipäeval kooli hoolekogus ning jõuti järeldusele, et lapsi esialgu kuhugi kolima ei pea.

“Kui üldse on vaja kolida, siis ühe klassi saaksime viia noortekeskusse. Püüame hakkama saada nii, et pool saali on samuti kasutuses ning osa klasse saame viia ka teisele korrusele,” rääkis koolijuht.

Tema sõnul on õpilastega juba kokku lepitud, et lõpuaktused peetakse õues, kui ilm seda vähegi lubab.

2005. aastal renoveeriti lossis teisel korrusel asuvad õppeklassid, vahetati välja uksed ja aknad, samuti põrandad, elektri-, ventilatsiooni- ja kanalisatsioonisüsteem.

Renoveerimistöödeks eraldati siis kohalike omavalitsuste investeeringute kava kaudu 3,5 miljonit krooni. Koos kohaliku omavalitsuse omafinantseeringuga läksid teise korruse remonditööd maksma ligi 4,3 miljonit krooni.

Puurmani lossis alustati renoveerimistöödega 2001. aastal, 2004. aasta sügiseks sai korda kooli keldrikorrus. Koolis on nüüd korralik söökla ja nõudepesuruum, samuti uued riietusruumid, õpetajate ning töötajate ja õpilaste pesuruumid. Välja vahetati elektri- ja küttesüsteem ning kanalisatsioonitorustik.

Eelarve lossi lõpuni renoveerimiseks koostas vald 2006. aastal, kui asus Norra abiprogrammi toetusetaotlust kirjutama. Kõigepealt taotles vald Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) toetust mõisa renoveerimise tasuvuse analüüsiks, mis oli Norra taotluse aluseks.

2007. aastal jagati kultuuripärandi väärindamiseks 113 miljonit krooni, mõisakoolidesse jõudis see raha aasta teisel poolel. Hindamistulemuste põhjal jäi Puurmani projekt oma punktidega pingereas kaheksandaks, tol hetkel jätkus raha seitsme projekti jaoks. 2008. aasta algul selgus, et raha on veel ja Eesti poolt saadeti täiendavaks rahastamiseks edasi Puurmani projekt kui väljajäänute pingereas esimene.

Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi rahaga tehakse lähiaastatel Eestis korda kaheksa mõisakooli, kõik saavad 14 kuni 18 miljonit krooni, millele lisandub valla omaosalus. Järvamaal näiteks saavad korda Laupa ja Koigi mõisa peahooned.
Eestis on 63 mõisates tegutsevat kooli, neist 50 on koondunud mõisakoolide ühingusse.

Uue programmi esimesed taotlused rahuldatud

Eelmisel nädalal tegi EASi juhatus esimesed rahastusotsused Norra ja Euroopa majanduspiirkonna programmi raames. Programmi eelarve aastatel 2008–2011 on 53,2 miljonit krooni ja taotlusvoore kaks. Juunis lõppenud esimesse vooru laekus 52 taotlust, millest rahastati 22 taotlust kogumahus 24,2 miljonit krooni.

Toetatud projektidest 50 protsenti on esitatud kohalike omavalitsuste ja omavalitsusliitude ning 14 protsenti maavalitsuste poolt. Toetust taotleti koostööprojektidena strateegiate ja planeeringute koostamiseks, uuringute läbiviimiseks, omavalitsuste ühinemise ettevalmistamiseks, avalike internetipunktide ja WiFi-alade loomiseks ning töötubade korraldamiseks, kus antakse edasi piirkonna traditsioonidest lähtuvaid oskusi.

Norra ja Euroopa majanduspiirkonna programmi eesmärkideks on tugevdada avaliku sektori haldusvõimekust ning arendada piirkondlikku koostööd ja majanduskeskkonda. Toetust saavad taotleda kõik Eesti omavalitsused, omavalitsusliidud, maavalitsused ning ka mittetulundusühingud ja sihtasutused, kui projektis kavandatud tegevused kuuluvad nende põhikirjajärgsete tegevuste hulka. Minimaalne toetus projekti kohta on 100 000, maksimaalne 3,1 miljonit krooni.

Toetusskeemi vahendite kasutamist korraldab siseministeerium ning selle rakendamisega tegeleb Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS).

Taotlemine toimub kahes voorus: I vooru taotluste esitamise tähtaeg oli tänavu 30. juuni. Teise vooru taotluste esitamise tähtaeg on 2009. aasta alguses, täpne kuupäev on veel lahtine.

iii

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus