Järg 6. oktoobril ilmunud osale
Veeretasime köite abil palke koormasse. Mul oli hommikust saati tervis kehv. Oksendasin ja ei jõudnud midagi teha. Üks vanamees hakkas pragama, et ma hoian ainult käsi köie küljes. Võtsin kogu jõu kokku ja pidasin õhtuni vastu, aga kui koju jõudsin, olin omadega täitsa läbi. Süüa ei tahtnud, läksin kohe magama.
Juuli lõpus jätsime kraavide puhastamise pooleli. Koogi tee pandi liikluseks kinni ja hakkasime vana silda lõhkuma.
Teedel olid kastid saepuruga, mis oli immutatud desinfitseeriva vahendiga. Sealt tuli nii jalgsi, rattaga kui autoga läbi minna, nii püüti ära hoida suu- ja sõrataudi levikut.
Mõnel päeval vedasime ka kruusa.
Haarangud metsades jätkusid
1952. aasta juulikuu viimane päev oli ilusa päikesetõusuga. Kraavide puhastamine jäeti katki. Koogi tee pandi liikluseks kinni ja hakkasime vana silda lammutama.
Augusti alguses oli jälle kuulda, et Voldis olid mõned talud põhjalikult läbi otsitud, oli loodetud üht Tartu meest kätte saada. Midagi ega kedagi polevat leitud, aga mina kartsin Endli pärast, sest teadsin, et kui tema tabatakse, siis on ka minul kamm turjas.
Juba mitmel päeval tegime sillaotste jaoks segu. Kanderaamiga tassisime kruusa silla otsa juurde pikka vaalu, sinna peale puistasime tühjaks tsemendikotid, ja hakkas nüri töö labidatega. Kui segu mitu korda labidatega läbi oli löödud, tõime jõest pangedega vett. Meister utsitas aga, et pange vähem vett ja segage hoolega, et betoon kõvem tuleks. Minu arvates oli liiva ja vett küll, aga tsementi oli küll poole rohkem, kui tarvis olnuks.
Valmissegu loopisime saalungisse ja tampisime kinni.
Jätkuvalt otsisid NKVd mehed Voldis talusid läbi.
Ühel päeval hakkasime nelja mehega jõe põhja palke püsti rammima, keskmiseks sillasambaks. See oli pagana raske töö.
Kodus kuulsin, et Tormi metsas oli jälle haarang olnud. Ka meie endine mets oli olnud sisse piiratud. Kohal oli olnud mitu veoautotäit mehi ja kell kümme hommikul oli alanud lahing. Üks metsavend oli kätte saadud, teised olid üle raudtee Visusti sohu kadunud.
Ema oli kartnud, et kui tulen rattaga töölt, võin lahingule ette jääda ja surma saada, aga mina tulin hiljem, kui kõik juba vaikne oli.
Augustiks olid valged ööd möödas, kuid õhk oli veel suviselt soe. Istusin aidas ja lehitsesin tattnina valgel oma laulikuid. Välja ei tahtnud eriti minna, kes teab, mis oleks võinud jälle juhtuda.
Teetöölise vaheldusrikas elu
Ühel päeval sillaehituselt tulles ei viitsinud ma selle sõrataudi-desinfitseerimiskasti juures rattalt maha tulla. Sõitsin üle kastiserva, käis pauk ja ratta õhukumm oligi pikalt lõhki. Hakkasin seda parandama ja sain koju alles enne suurt ööd.
Vahepeal saadeti meid paariks päevaks Puurmanisse Pedja jõe silda parandama.
Lehest lugesin, et Venemaal jätkub Volga-Doni kanali ehitamine. Ei tea, kas seda tegid jälle vangid?
Mõne päeva pärast saime uue ülesande. Voldis Kirtsi poe juures istusime veoauto kasti ja meid viidi tahapoole Tartut, Võru maanteele Reola Röövlimägedesse teed pindama.
Kui kohale saime, istusime maha ootama, millal bituumenimasin jõuab. See saabus kohale paari tunni pärast ja laotas poole tee laiuselt kuuma ja minu arvates meeldivalt lõhnava segu maha. Meie ülesanne oli sinna tee kõrvalt hunnikust killustik peale loopida. Hiljem pidi ka teerull tulema. Uut bituumenikoormat tuli jälle tunnikese oodata. Istusime ja võtsime päikest, ilm oli ilus. Et tööpäeva lõpus tagasi koju saaksime, andis teemeister meile saua, millega autosid kinni pidada. Nii hääletades jõudsime koju.
Kodus tegin rattakummile põhjaliku remondi, lõikasin katkise koha välja ja tegin uue jätkamise. Nüüd oli nagu uus. Ema rääkis, et ühel ööl oli Pikknurme kauplust röövitud. Mingid mehed olid autoga ette sõitnud ja oli olnud korralik paugutamine. Pood oligi tühjaks tehtud. Poepidajaga ei juhtunud midagi, aga seal ööbimas olnud teetöölised olid haavata saanud ja paar meest vist surma ka. Lihtne oli kõike metsavendade süüks ajada, aga rahvas arvas, et röövijad olid punased ise. Vaat, mis võib juhtuda teetöölisega!
25. augustil sain juulikuu palga kätte, see oli 462 rubla. Mind saadeti uuesti Koogi silla ehitusele, käisime saekaatris planke toomas. 30. augustiks sai sild plankudega kaetud.
i
PAUL TOOTS
