Laagri esimesel poolel ei olnud ilmataat just väga sõbralik, sadas vihma ning nii mitmed õues plaanitud võistlused tuli läbi viia siseruumides. Kolmapäeval Lõuna-Eestisse sõites muutus ilm aga päikeseliseks ning soojaks. Lõuna poolt saabunud noortele tekitas vihm pisut peavalu. Nii mõnigi kartis ära sulada, ent jõudis kohale elusa ja tervena.
Hispaanlased veetsid oma esimese päeva Eestis Tallinnas. Meie pealinn on nende meelest muljetavaldav ning huvitav, lausa lummav. Senini polnud neist keegi jalutanud vanalinna tänavatel, eelteadmised Tallinnast piirdusid vaid Eurovisiooniga.
Suheldi enamasti inglise keeles
Laagrilised olid väga lõbus ning tore seltskond. Omavaheline suhtlemine toimus peamiselt inglise keeles. Hoolimata sellest, et nii mõnigi laagriline ei osanud peale oma emakeele ühtki teist keelt, said jutud räägitud, mängud mängitud, sest sõbrad aitavad ikka üksteist.
Iga hommik algas mängudega, kuna hommikuvõimlemist polnud mõtet teha ? keegi ei viitsinud. Esimestel päevadel mängiti peamiselt tutvumis- ja nimemänge. Rõhk oli pandud juba laagri algusest omavahelisele suhtlemisele.
Kõige huvipakkunumad üritused programmis olid rahvuspäevad. Tore oli õppida selgeks teiste rahvuste tantse ja mänge, samuti saada aimu kommetest ning traditsioonidest ning maitsta teiste riikide rahvusroogi. Mekkida õnnestus prantsuse toite, need olid hoopis teise maitse ning väljanägemisega.
Siestat ei peetudki
Laagrilised jäid toiduga rahule. See on pisikene vaheldus igapäevasele toidulauale. Itaallased igatsesid ikkagi taga itaalia toite ning hispaanlased olid üllatunud, et meie siestat ei pea. Kahel korral päevas valmistasid süüa aga Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli kokad. Nemad jälgisid huviga välismaalaste askeldamist, sest neilgi polnud teiste rahvuste toitudest väga palju aimu. Rootsi noored õpetasid teistele tantsu småkrona, eesti keeles ‘pisikene kroon’. See oli üks vahva tants, mis kõigile meeldis. Rootslased tutvustasid ka Kristinehamni ja Karlstadi ? just nendest linnadest nad siia saabunud olidki.
Külakostiks olid rootslastel näkileivad, mida teistes riikides nii palju ei sööda, Rootsis kasutatakse aga tavalise leiva asemel. Rootsi meestele on iseloomulik mokatubaka tarvitamine, tasapisi jõuab see komme ka meie maale. Laagris ei meeldinud see kellelegi, noorte meelest oli see lausa vastik.
Laagrilised jagunesid kolme töörühma, igaüks valis endale sobiva. Valida oli loomingulise kirjutamise, video ja fotograafia ning joonistamise töörühmade vahel. Kirjutajad jagasid endi vahel ära laagripäevad. Peamine oli see, et tulem pidi olema vabas ajakirjanduslikus vormis ? kas intervjuu, artikli või luuletusena. Tööd avaldatakse raamatus, mille panevad kokku eesti noored.
Fotograafia- ja videorühma ülesandeks oli jäädvustada üritust pildis ja videos. Fotod leiavad kasutust lähiajal valmivas laagrit tutvustavad raamatus. Põnevaim ning samas keerulisim ülesanne oli joonistajatel. Nende kavandatud maal katab alates eelmisest laupäevast Põltsamaa noortekeskuse seinu. Võõrustajatele, st Juventuse liikmetele, on see tore mälestus nende endi poolt korraldatud laagrist. Kavandi seinale kandmisel osalesid kõik laagrilised.
Laagri üldiseks teemaks olid eelarvamused. Enne laagrit toimunud liidrite kohtumisel loosis iga riigi esindaja riik, mille kombestiku, traditsioonide ning kõige muu kohta valmistati kodus materjal ette. Laagris esitati see kõne all olnud riigile ning too pidi otsustama, kas nad on ette kantuga nõus või mitte. See meeldis kõigile osalejatele.
Kolmandal laagripäeval toimusid diskussioonid, milles igaühel oli võimalus sõna sekka öelda. Rahvusrühmad istusid koos maha ning arutlesid, mis neile siin laagris kõige rohkem meeldib, mis mitte, samuti mida nad laagris tahaksid muuta ning mida nad siin kindlasti teha tahaksid. Diskussioon oli laagrilistele meelepärane, sest see aitas õhkkonda pisut kodusemaks muuta.
Hispaanlased vaimustusid soost
Lõuna-Eestile tegid laagrilised tiiru peale. Eesmärgiks oli näidata külalistele loodust, mida nende kodumaal ei näe. Külastati Taevaskoda, Piusa koopaid, Tartut, matkati Meenikunno rabas. Viimasest olid eriti vaimustuses hispaanlased. Omamoodi üleelamine oli ka telgis ööbimine. Paljud laagrilised telkisid elus esmakordselt. Lõpuks suutsid kõik tingimustega harjuda ning leidsid, et see on päris tore.
Harjumist vajas ka saunas käimine. Laagri algul ei julgenud paljud sauna minna, aga mida aeg edasi, seda rohkem oli proovijaid. Ööbimispaikadeks olid Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli internaat ning eramaja.
Varasemates laagrites on korraldatud nn Oscarite õhtu. Kõikidel laagrilistel oli võimalus kandideerida 20 erinevas kategoorias, mida laagrilised ette ei teadnud. Oscarite-ürituse korraldasid laagri juhid, nemad valisid kandidaadid. Hääletada said aga kõik. Valiti näiteks parim tantsija, keeleoskaja, suhtleja jne.
BIRGIT KASTEPÕLD
