Ühe õpetlikuma asjana korraldati Kamari lähedal ellujäämiskursus, mille käigus viibiti metsas kaheksa tundi. Kui metsa minnes ei osanud nii mõnigi lõket teha, siis kursuse lõppedes oskasid lapsed peale lõkke tegemise veel endast eksimise korral märku anda, onni ehitada, plastikpudelis või tetrapakendis vett keeta ning leida metsas kasvavate taimede seast söögiks kõlblikke.
Vihmane ilm sundis ühel päeval laagrilisi varjualust otsima ja sportlikud mängud toimusid seetõttu lasteaed-algkooli ?Tõruke? saalis. Lasteaia ruumides said poisid meisterdada ka mudellennukit. Laagri käigus käisid kaitseliitlased oma lahinguvarustust tutvustamas, tüdrukud said line-tantsu õppida ja kosmeetilisi nõuandeid, meisterdati klaasist dekoratsioone, Kuningamäe kardirajal sõideti kartidega.
Ekskursioon Tartu vanglasse
Ennetusalase vestlusring-aktiivõppe ?Narkoennetus läbi suhtlemisoskuste ja enesehinnangu arendamise? käigus toimunud mängude ja harjutuste kaudu jõuti suhtlemise väärtustamiseni erinevates konfliktsituatsioonides.
Rollimängu käigus õpiti ütlema “EI” olukordades, kus noortele pakutakse mõnda sõltuvusainet. Aktiivõpet toetas tagasiside videotehnika abil. Nii oli noortel võimalik oma käitumist erinevates olukordades n-ö kõrvalt vaadata ja koos spetsialistiga analüüsida.
Laagrilastele on kombeks ka ekskursioon korraldada, et oma kodukohast pisutki kaugemale saada ja midagi põnevat näha. Ettepanek vanglat külastada võeti laste poolt väga hea meelega vastu ja nii käidigi Tartu vanglat vaatamas. Muljed, mis sealt saadi, olid vastupidised varasemale ettekujutusele taolisest asutusest.
Kui alguses mindi majja teadmisega, et eurovangla on suursugune asutus, kuhu teatud inimkontingent minna ihkab, siis kinnipidamisasutusest lahkumisel tõdesid kõik, et sinna nad sattuda ei tahaks. Kõik käib seal reeglite ja ajagraafiku järgi, kongid on väikesed ja kõledad, väljas saab viibida vaid üks tund ööpäevas. Ainult kirikus oli rahulik ja aknad ilma trellideta. Oli suur kergendustunne, kui võis vanglaukse väljastpoolt kinni panna ja lahkuda vabana.
Põnevad katsumused seiklusrajal
Laager lõppes seikluspäeva ja telkimisega Kamari järve lähedal telkimisplatsil. Seiklusrada oli lastele väga põnev katsumus, rada läbiti mitu korda, et vastasvõistkondade aega üle lüüa. Käidi ujumas, valmistati lõkkel toitu, mängiti palli, aeti omavahel kaua juttu ning alles hilistel öötundidel saabus telkidesse öörahu. Järgmise päeva lõunaks jõudis lapsed koju. Laagris veedetud aega jäävad meenutama tänukiri ja fotod ühisest ettevõtmisest.
Laagris osalenud lapsed tundsid rõõmu töö tegemisest ja koos veedetud ajast. Nende meelest oli laager vahva ja nad ootavad seda ka järgmisel aastal. Üks poiss tegi ettepaneku, et võiks kasvõi üks kord kuus kokku saada ja koos midagi põnevat teha. Miks ka mitte teha kord kuus kokkutulek!
Kas laager sellisel kujul, nagu see juba kolmel järjestikusel suvel olnud on, ka järgmisel suvel toimub, pole veel kindel. Tegelikult on kahju nii vajalikku ja toredat üritust lõpetada.
Õnneks on Põltsamaal veel teisigi laagrite korraldajaid, kes soovivad pakkuda lastele võimalusi oma vaba aega sisukalt veeta, kuid laagrikasvatajaid, kes oleksid valmis suvekuudel lastega tegelema, napib. Seetõttu on laagrite korraldajatel mõttes uued plaanid, mis vajavad ühise laua taga projektiks kirjutamist. Kui projekti rahastatakse, siis on lastel ka järgmisel suvel lootust oma suvist koolivaheaeg kasulikult veeta.
ANNIKA KALLASMAA, projektijuht
