Jõgevamaa noortekogu uus juhatus asus ametisse jaanuari alguses. Presidendiks valiti Sigrid Laurikainen, asepresidendiks Helis Ojala ning juhatusse Mari-Liis Päären ja Kristjan Pint. Uue juhatuse kinnitusel on noortekogu maakonnas vajalik. See ühendab erinevate piirkondade noored, aitab leida sarnaseid mõtteid ja vajadusi ning koos pingutatakse nende elluviimise nimel.
Praegune juhatus soovib maavalitsusega tihedamat koostööd teha ning noortekogu häält kõrgemale viia. “Ühiselt on meie hääl tugevam ja sõnumit võetakse arvesse,” sõnas Helis Ojala.
Osalemine on vastutus
Sigrid astus noortekogusse paar aastat tagasi, kui Jõgevale gümnaasiumisse tuli. “Tundsin, et tahan midagi suuremat teha. Noortekogu andis võimalusi tegutsemiseks, ürituste korraldamiseks ning erinevate inimestega kohtumiseks, mis avardab maailmapilti,” rääkis Sigrid.
Helis kuulis noortekogust südasuvistel noortepäevadel. Toonane president Laura Pint oli sütitava ja julgustava kõne pidanud. “Kolm kuud hiljem läksin koosolekule, kus korraldati koolitus. Nägin, et siin on võimalus ennast arendada ja seltskond oli ka meeldiv,” jutustas Helis. Neiu sõnul on noortekogu kaudu tema suhtlusvõrgustik laiem ning võimalus osaleda suurem. “Näiteks oli mul lihtsam noorteparlamenti kandideerida, kuna valdkond oli juba tuttav, ” lisas ta. Kogemused siinses noortekogus annavad tulevikus võimaluse ka Tallinna või Tartu noortekogusse kandideerida, kui õpingud sinna viivad.
Jõgeva noortekogusse pääsemiseks konkurssi ei ole, piisab huvist. Tuleb täita avaldus ning kirjutada motivatsioonikiri. “Noor peab tahtma noortekogus midagi teha. Niisama nime pärast pole mõtet seal olla. Noortekogus osalemine on vabatahtlik töö ning tegevusel peab olema sisu,” ütles Sigrid. Helis selgitas, et tahtis juhatusse kandideerides suuremat vastutust võtta. “Ma ei vastuta enda, vaid terve noortekogu eest,” lisas tüdruk.
Mari-Liis Päären tuli sõbranna soovitusel noortekogusse mullu sügisel. “Sõbranna rääkis organisatsioonist alati hästi – tundus põnev väljakutse. Juhatuses motiveerib mind protsess, milles oleme. Lisaks on Sigrid tubli, see on imetlusväärne ja paneb ennastki rohkem tegutsema,” rääkis Mari-Liis. Kõige rohkem meeldib talle kaasa lüüa ürituste korraldamisel. Samas peab neiu oluliseks oma arvamuse avaldamist ning kaaslaste abistamist. Kristjan Pint on noortekogus olnud kolm aastat. “Motivatsioon juhatusse kandideerida tuli soovist asju paremuse poole viia. Leian, et nii saan palju noorte heaks teha,” rääkis noormees.
Sujuvam töö
Seekordne juhatus saab ametis olla kaheksa kuud. Noortekogu otsustas korraldada sellest aastast valimised augustis. See oli Jõgevamaa noortekogu soov töö paremaks korraldamiseks. Päris mitmed noortekogu juhatuse liikmetest on olnud gümnaasiumilõpetajad. Kui aga kool kevadel läbi saab, siis tuleb õpingute tõttu eemal viibida. “Kuna meie presidendid sageli kooli lõpetavad, siis on noortekogus juhatuse uus ametiaeg õppeaasta pikkune. Nii jääb uutele suvine periood sisse elamiseks,” selgitas Sigrid. Praegu on noortekogus 27 liiget. Omavahel suheldakse pidevalt läbi Skype’i ja suhtlusvõrgustike. “Kui on tähtsad küsimused, siis tuleme alati kokku,” sõnas Sigrid.
Põhiline sisend noortekogu tööks tuleb osaluskohvikutest. Laudkondade aruteludest kooruvad välja teemad ja probleemid, millega tuleb maakonnas tegelda. Sügisese osaluskohviku tulemustest selgus, et tuleb rohkem panustada noorte osalusse ja kaasamisse. Lisaks tuli välja, et ka õpilasesindustele suunatud üritusi peaks rohkem olema, et saaks ühiselt mõtteid, ideid, muresid ja rõõme jagada. Näiteks sündis osaluskohvikus saadud ideest möödunud aastal õpilasesinduste koolitus. Sarnaseid ettevõtmisi võiks veelgi enam olla. “Plaanime septembris samasuguse koolituspäeva korraldada,” rääkis noortekogu president.
Noortele ühised seminarid ja kohtumised meeldivad. Sigridi ja Helise kogemuste põhjal ei tunne Põltsamaa, Jõgeva ning Mustvee noored sageli üksteist. “Jõgevamaa on väiksem maakond. Arvan, et mõnda noort võiks ikka teada. Kohtumisest võivad alguse saada ühised koostööprojektid – tuleb leida sarnane huvi,” ütles Sigrid.
Praegu on noortekogul käsil maakondliku seminari planeerimine, ilmselt toimub üritus juuli lõpus või augusti alguses. Seminaril on kavas arutleda selle üle, missugune on Jõgevamaa täna ja milline saab olema homme. Seminar on mõeldud kõigile Jõgevamaa noortele. Oluline on omavahel rääkida ja pakkuda lahendusi, miks noored ära lähevad ja mis võiks neid koju tagasi tuua.
Noortekogu liikmed on põhiliselt Jõgeva linnast ja vallast. Kuid noori on ka Mustvee ja Põltsamaa linnast, Torma, Puurmani, Põltsamaa ning Palamuse vallast. Kõiki kohti katta ei saa, sest noori lihtsalt ei ole. Jõgevamaa noortekogu nime on paljud noored kuulnud, kuid selle tegevusest nii hästi ei teata. Tavaliselt meenuvad sündmused ja südasuvised noortepäevad. “Seda, mida me teeme, tegelikult ei teata – oleme noorte eestkostjad. Näiteks mina kuulun noortekogu poolt Jõgevamaa avatud noortekeskuste projektikomisjoni. Vaatan projekte noorte pilgu läbi ja toon välja, mida noor sellest arvab,” kirjeldas Sigrid. “Noortekogu saab alati atraktiivsemaks teha, aga põhiline on omavaheline ühtsustunne,” lisas Helis.
MARGE TASUR
