Noortekeskuses tuleb pidevalt tööd teha, uusi ideid otsida ja ellu viia

Viisteist aastat Põltsamaal noorsootööd teinud rõõmsameelne ja optimistlik nelja lapse ema, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse hanke- ja tegevjuht ning noorteühenduse Juventus juhatuse esimees Heidi Paabort tunnistas, et noortekeskuses n-ö vana rasva peal liugu lasta ei saa, sest kogu aeg on vaja noortega uusi ideid läbi töötada ning neid ka ühiselt ellu viia. Üksnes nii kujuneb noortele arengukeskkond, kuhu tahetakse tulla.

Heidi Paabort kolis Põltsamaale üsna pea pärast seda, kui ta oma tulevase abikaasaga tuttavaks sai. Tema mees on Põltsamaalt pärit, Heidi hoopis paarikümne kilomeetri kauguselt Võhmast. Viljandi kultuurikolledžis tantsujuhiks õppinud naine kolis Põltsamaale ning asus siinses ühisgümnaasiumis huvijuhina tööle, tehes samas ka tantsujuhi tööd. 

Alustas programmis “Euroopa noored”

Sel ajal tekkisid esimesed fondid ja ühendused, kust oli võimalik noortega töötades lisaraha taotleda. Heidile tundus, et kooli pakutud eelarve jäi tema ideede elluviimiseks napiks, ja asus  projekte kirjutama. Esimene suurem toetus tuli Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt. Täpselt 15 aastat tagasi alustas tööd rahvusvaheline programm “Euroopa noored”, kuhu otsiti maakondadest vabatahtlikke konsultante. Sealt saigi Heidi jaoks alguse noorsootöö.

“Sattusin mitmetele koolitustele, õppevisiidid viisid mind ka  Eestist kaugemale, kus tutvusime näiteks noortekeskustega,” rääkis ta. 1999. aastal asutasid Põltsamaal seitse inimest, kelle hulgas olid ka mitmete omavalitsuste töötajad, noorteühenduse Juventus. Eesmärk oli luua Põltsamaale noortekeskus.

“Noortekeskusse ei usutud, kogu aeg oldi ilma hakkama saanud, miks nüüd järsku on vaja,” meenutas Heidi. Kohta otsiti pea neli aastat, kuid aastal 2003 jõuti Põltsamaal Allika tänaval asuva kirikla aednikumajani, kus noortekeskus tegutses pärast ülesehitamist viis aastat. “See oli meie jaoks ideaalne koht, üsna väike majake pargis, teistest eemal, seal saime ise koos noortega palju ära teha,” rääkis ta.

Tol ajal avanesid Euroopa Liidu struktuurifondid, kust oli võimalik saada tegevusprojektidele toetust kuni kolmeks aastaks. Kirjutati uudse lähenemisega pilootprojekt, kuidas keskuse töö kaudu saab noorte sotsiaalset kaasatust suurendada.

“Siis saime aru, et noorsootöö on piirkonnas väga oluline ja teisi valdkondi suuresti toetav,” nentis Heidi, meenutades, et noortekeskus kasvas järk-järgult. 

Noorte ja elukestva õppe keskus avati 2010. aastal

Tänu struktuurifondide toetusele aastatel 2005 – 2008, külastas noortekeskust haridusministeeriumi delegatsioon. Heidi käis neile välja mõtte, et miks ei võiks Põltsamaal olla midagi ambitsioonikamat, mille abil saaks kõik pilootprojekti käigus tekkinud mõtted ellu viia. Peagi saabus info, et Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) toetab noortekeskuste ehitamist. Nii esitati taotlus projekti, kust said toetuse vaid veerand taotlejatest.

“Ehk olime suutnud ära tõestada, miks seda vaja on. Kirjutasime projektimeeskonnaga sellest, kuidas noorsootöö aitab kaasa sotsiaalsele kaasatusele, tööhõivele, kuidas aitame läbi ennetusalaste tegevuste kaasa sellele, et noored koolist välja ei langeks. Praegu keskendubki noorsootöö suuresti just nendele teemadele,” rääkis Heidi.

Lisaks on noortekeskus väljund noorte vaba aja mõtestatud sisustamisele ning noorteürituste korraldamisele. Loomulikult oli 2010. aastal Allika tänava väikesest hubasest keskusest raske ära kolida, kuid tegevus nõudis suuremaid ruume. Nüüd on Põltsamaa jõe ääres endises Ranna restoranis, mis tundmatuseni ümber ehitatud, noorte- ja elukestva õppe keskus.

Allika tänava väikeses majas tegutseb Kaitseliit. “Meie ambitsioonid ja piirkondlikud vajadused olid suuremad, noortega üles ehitatud maja on heades kätes,” kinnitas ta. 

Noorsootöö peab käima kodu lähedal

Põltsamaa noored julgevad oma ideedes olla väga innovaatilised, tahavad proovida midagi uut ja põnevat. Põltsamaa noortekeskust Heidi Paabort etaloniks ei pea, kuid möönab, et seal on areng olnud järjepidev ja seetõttu ollakse ehk ideedes julgemad.

“Kui keskus, kus on palgal vaid üks töötaja, peab toime tulema kõikide olmemuredega ja sisuliseks tööks jääb sageli väga vähe aega, siis mina töötan juhatuse esimehena selle nimel, et Põltsamaa noorte ja elukestva õppe keskuse töötajad ei peaks igapäevaste muredega tegelema, nemad saavad keskenduda rohkem sisulisele tööle. Praegu on keskuses kaks töötajat. Mõlemad kirjutavad ka noortega koos elluviidavaid projekte,” rääkis Heidi.

“Ega Põltsamaal polnud ka kohe kõike olemas ja pole ka praegu, selleks on kulunud neliteist aastat ja paljude inimeste tööd,” tunnistas ta. “Töö peab olema pidev, et noorte vajaduste ja ideedega kaasa minna!”

Tema hinnangul on väga hea, et juba kolmandat aastat tehakse piirkonnas mobiilset noorsootööd. Põltsamaa noorsootöötajad lähevad ise noorte kogunemiskohtadesse või pakuvad teistes piirkondades noortekeskuse teenuseid. Selle tulemusel on koostamisel kolme kohaliku omavalitsuse ehk Pajusi ja Põltsamaa valla ning Põltsamaa linna koostöömemorandum. Seal on kirja pandud kõik, mis on kolme piirkonna jaoks oluline ja mida koos saavutada tahetakse. Näiteks noorte ja noorsootöötajate tunnustusstatuudi loomine, huvihariduse ja -tegevuse toetamine, avatud ja mobiilse noorsootöö toetamine, noortefondi loomine piirkonda jms.

“Lähtume noorest inimesest, ta ei pea keskuse uksest sisse astudes mõtlema, et on teisest omavalitsusest. Pealegi on noortekeskus avatud kõikidele noortele. Mul on hea meel, et piirkonna omavalitsused on tajunud noorsootöö väärtust ja vajalikkust. Et kohalikul tasandil rohkem toetusvõimalusi oleks, selleks saan kaasa aidata põhitöö kaudu. Osalen Eesti ANK esindajana mitmetes juhtrühmades ning aitan kaasa mitmesuguste toetuskontseptsioonide loomisel. Nii saavad sellest kasu ka kõik teised noortekeskused Eestis. Ise noortekeskust juhtides oled igapäevaselt teemaga kursis ja on lihtsam ka riigi tasandil huvikaitset tagada.” 

Aitab tunnetada oma juuri

Heidi on seisukohal, et igal pool ei peagi noortekeskust olema, kuid noorsootöö peab käima ikka kodu lähedal, just seal on mõistlik pakkuda noorele võimalust end arendada. Samuti on ta veendunud, et  kõik Jõgevamaa noortekeskused annavad oma parima.

“Kui kohalikud omavalitsused tunnistavad noortekeskuste olulisust, siis peaksid nad ka oma noorsootöötajaid tunnustama ning toetama. Eestlane juba naljalt abi küsima ei tule. Kui tööandja ei paku võimalusi ja toetust, siis jääb ka töö soiku ja noortekeskus ei saavuta oma tegelikku potentsiaali,” kinnitas Heidi.

Noorsootöö aitab tema sõnul mõista kogukonnatunnet ja tajuda oma juuri. Kus on tasemel noorsootöö, sinna tulevad noored tagasi, seda kogetud juba paljudes Eestimaa paikades. “Need noored, kes  kord Allika tänava keskuses alustasid, on nüüd ise juba lapsevanemad. Ja väga paljud neist tahavad tulla Põltsamaale tagasi, sest siin on lastel hea ja turvaline kasvada,” rääkis nelja lapse ema.

“Ja kui nad ei tulegi tagasi, meenutavad nad Põltsamaad ehk kohana, kus neil lasti olla noor ja ühtlasi aidati mõista, kuidas toimib tänane päev ja milleks tuleb homme valmis olla,” lisas ta.

i

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus