Esmaspäeval kogunesid Jõgeva linna, aleviku, Siimusti ja Vaimastvere noored Jõgeva linna noortekeskuse teemakohvikusse. Uus valge köök õnnistati sisse tassikookide küpsetamisega ning maitsva suupoolise kõrvale passisid ka asjalikud arutelud. Sedapuhku räägiti sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna töötaja Rita Kaasikuga armastusest, vihkamisest ning lähisuhtevägivallast.
Lähisuhtevägivalla puhul peab paika ütlus, et armastus on pime. Sageli ohver ei märka või ei taha endale tunnistada, et on vägivaldsesse suhtesse sattunud. Rita Kaasik tõi välja mõned ohumärgid. Noortel armunutel on „liblikad kõhus“, poiss toob lilli, on hooliv – kõik on nagu päris. Ühel hetkel hakkab noormees halvustama neiu sõbrannasid ja otsustama, kellega too suhelda tohib ja kellega mitte. Ta võib näiteks küsida tüdruku Facebooki paroole, et vaadata üle vestlused ning sõbrad – alles jääb ainult tema kontrollitud nimekiri. Eesmärk võib olla ära lõigata kõik sõbrad ja lähedased, et tüdruk ei saaks oma negatiivseid tundeid jagada. Nii ei saagi ta aru, et midagi on valesti. Kui kardin ei lange õigel ajal, siis mõned abielluvad lootuses, et kõik muutub. Saavad lapse, samas lootes, et kõik muutub. Võib muutuda, aga ka järjest hullemaks minna. Rita Kaasik rõhutas, et sellisest suhtest välja tulekuks on noorel inimesel kindlasti vaja psühholoogi või nõustaja abi. Ohvriabitöötaja tohib sekkuda siis, kui inimene on andnud selleks nõusoleku. Alati ei suudeta oma murest rääkida, selleks on vaja õiget aega. Samas kinnitas Rita Kaasik oma töökogemuse põhjal, et kümmekonna aastaga on inimesed läinud palju julgemaks, et märgata ja teatada. Müüt, et peres juhtuv on pere enda asi, on murtud; kui nähakse abivajajat, siis sellest antakse teada.
Suhtes võivad vägivaldsed olla mitte ainult mehed, vaid ka naised. Tegelikkuses võivad neiud olla hoopis leidlikumad ja kasutama palju alatumaid nippe. Statistika küll ütleb, et kümnest vägivallatsejast on üheksa meest ja üks naine, aga Rita Kaasik tõdes, et viimaste uuringute järgi hakkab see suhe muutuma. Mehed on läinud julgemaks ega pelga oma murest rääkida. Sageli astuvad esimese sammu hoopis mehe lapsed, kes annavad teada, milline olukord kodus valitseb.
Ühed lähisuhtevägivalla ohvrid, kellest räägitakse liialt vähe, on vanavanemad. Pensionipäevadel suurenevad politseinike väljakutsed Rita sõnul „neljakümneaastastele linnupoegade“ juurde, kes ei tööta ja elavad oma pensionäridest vanemate kulul. Kui eakat just ei peksta, siis võetakse tema pangakaart ja tehakse konto rahast tühjaks. Eakas ei lähe kurtma, et tema poeg või tütar tegi ta paljaks. Kui vanematel inimestel on piisavalt julgust, saavad nad abi sotsiaaltöötajatelt, aga sageli takistab abi küsimist häbi.
Teemakohvikuid rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.
MARGE TASUR
