Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskus on üks tuntumaid noortekeskusi. Küllap just see oli põhjuseks, miks möödunud neljapäeval külastasid seda noorsootööd õppivad tudengid.
Põltsamaale saabus 44 noorsootööd õppivat teise kursuse tudengit Tallinna Ülikooli Pedagoogilisest Seminarist ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiast. Eesti Avatud Noortekeskuste Ühingu projektijuht Pille Rokk lausus, et see seltskond tulevasi noortejuhte külastas kahe päeva jooksul ka nii Rakvere kui Paide noortekeskust. Ringsõidul viibinud tudengite jaoks oli väga tähtis tutvuda erinevate noortekeskuste elu-oluga ning näha, kuidas ühes või teises keskuses noorsootöö on korraldatud. Rakvere, Paide ja Põltsamaa kasuks otsustati seetõttu, et need keskused on kõik erineva suurusega ning ka töökorraldus on nendes kolmes keskuses erinev.
Pille Roki hinnangul on Põltsamaa noortekeskus üks Eesti paremaid, sest siin on hästi palju erinevaid võimalusi nii hoones sees kui selle ümbruses, piisavalt suur ja avar pearuum, lisaks ruumid koolituste läbiviimiseks, samuti saun ja köök.
Tihe koostöö omavalitsustega
Külalistele Põltsamaa noortekeskusest ja noorsootööst lähemalt rääkinud kohaliku noorteühenduse Juventus juhatuse esimees Heidi Paabort tegutseb ka Eesti Avatud Noortekeskuste Ühingu tegevjuhina.
Paaborti sõnul hakatakse järjest enam mõistma, kui tähtis noorsootöö tegelikult on, ja et see ei seisne vaid noorte vaba aja sisustamises. Põltsamaa noortekeskus on mõeldud kõikidele 7-26-aastastele noortele. Põltsamaal tegutseb noorte- ja elukestva õppe keskus. See tähendab, et Põltsamaa noortekeskuses tegeldakse mitte ainult noorte vaba aja sisustamise ja neile huvitegevuse võimaldamisega, vaid seal mõeldakse ka noorte tulevikule. Noortejuhi sõnul on nende eesmärk olla noortega tegelemisel võimalikult paindlik ja lähtuda nende vajadustest. Põltsamaa noortekeskus teeb tihedat koostööd piirkonna omavalitsustega. Nii on noorteühenduse Juventus, Põltsamaa linna, Pajusi valla ja Põltsamaa valla vahel allkirjastatud koostöömemorandum, milles on kokku lepitud, mida piirkonna noorsootööga ära teha soovitakse.
Mõtlevad tulevasele töökohale
Tallinna pedagoogilise seminari üliõpilane Marko Adamson lausus, et tema sai ringsõidu käigus ülevaate sellest, kui erinevad on noortekeskused ja kui erinevad nende võimalused. Tema jaoks oli Paide ja Põltsamaa noortekeskusest saadud mulje positiivne, Rakvere noortekeskus talle nii positiivset muljet ei jätnud. Ralveres tunnetas ta, et seal ametis olevad inimesed pole piisavalt pädevad. Ka noortekeskuse hoone nägi veidi väsinud välja ja noortejuhtidel polnud oma tegevusest selget visiooni.
Põltsamaa noortekeskus jättis Marko Adamsonile igati positiivse mulje, mida tõestab tema sõnul ka selle keskuse külastatavus. Noormehe sõnul pakkus ringsõit talle tõsist mõtlemisainet selles osas, kas minna tulevikus tööle sellisesse noortekeskusse, kus on juba palju ära tehtud ja kus tema ülesandeks jääks keskust arendada. Teise võimalusena võiks ta minna praegu mitte heal järjel olevasse noortekeskusse ja hakata seda üles ehitama. Praegu juhib Marko Adamson Kiilis organisatsiooni, mis aitab vanemliku hooleta jäänud asenduskodu noortel paremini ühiskonda integreeruda.
Jevgenia Burljajeva Tallinna Ülikooli Pedagoogilisest Seminarist lausus, et talle meeldisid väga Paide ja Põltsamaa noortekeskused, sest seal pakutakse noortele palju erinevaid võimalusi.
Noorsootöötaja pole meelelahutaja
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia seikluskasvatuse õppejõud Piret Eit ja Voorelt pärit Tartu Ülikooli Narva Kolledži noorsootöö lektor Lii Araste märkisid, et noorsootöötaja peab teadma, kuidas noori inimesi kooli-, töö- ja pereväliselt juhendada, aidata ja arendada. Ikka selleks, et noortest kasvaksid aktiivsed, toimekad ja endaga hakkama saavad inimesed.
Eit ja Araste tõdesid, et tavaliselt kujutavad inimesed noorsootöötaja tööd ette kui noorte vaba aja sisustajat, kuid tegelikult on see töö hoopis tähtsam ja vastutusrikkam. Noorsootöötajate ülesandeks on leida noortele legaalsed viisid ennast välja elada ja oma vaba aega mõistlikult sisustada. Seikluskasvatuse üheks eesmärgiks ongi pakkuda legaalset põnevust ja võimalusi selleks, et inimesed ennast proovile saaksid panna.
Araste lausus, et noorsootöötaja peab oskama hinnata ka kohaliku kogukonna vajadusi. Selleks, et olla kogukonnaga suhtlemisel tugev, peab noorsootöötaja tundma ühiskonna toimimise aluseid. Piret Eit ja Lii Araste olid mõlemad seda meelt, et hooned ja materiaalsed võimalused ei tee noorsootööd, vaid seda teevad inimesed. Just sel eesmärgil oligi äärmiselt kasulik, et tudengid said külastada kolme väga erinevat noortekeskust, kus on erinev materiaalne ja sisuline pool.
i
TOOMAS REINPÕLD
