Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumis on mitu kuud tegeldud projektiga Noorte tervis heaoluühiskonnas, mille eesmärkideks oli uurida mõnuainete tarbimist ja spordi tegemist kahes erinevas riigis ? siirdeühiskonnas Eestis ja heaoluühiskonnas Rootsis.
Uurimuse tulemused esitasid noored kooli tervisekonverentsil. Kõigepealt anti ülevaade toitumisharjumustest gümnaasiumiõpilaste seas nii Palamusel, Tartus kui ka Ale Gümnaasiumis Rootsis.
Koolilõunaga on õpilased rohkem rahul linnakoolis (vaatluse all oli Tartu Hugo Treffneri Gümnaasium). Tervislikule toitumisele pööratakse rohkem tähelepanu Rootsis, Eestis ei peeta seda oluliseks. Rootsis on kooliõpilaste hulgas rohkem allergikuid, kes on sunnitud mõningaid toiduaineid vältima. Rootsis peetakse tähtsaks hommiku- ja lõunasööki, Palamuse õpilased ainult lõunasööki, kusjuures kaks vastanut eelistavad hoopis öösel süüa.
Rootsis suitsetavad rohkem tüdrukud, Eestis poisid
Tehes kokkuvõtteid tubaka tarbimist puudutavate küsimuste kohta, selgus, et osa hoiakuid olid üsna sarnased. Rootsis suhtuvad vanemad lapse suitsetamisse negatiivselt, samas ei teagi kõik sellest probleemist. Rootsis suitsetavad rohkem tüdrukud, Eestis poisid.
Kui Palamuse noored tunnistasid, et proovisid esmakordselt tubakatooteid 5. kuni 12. eluaastani, siis Rootsis on see iga 12. ja 16. eluaasta vahel. Suitsetama hakatakse sõprade ja reklaami mõjul.
Alkoholi tarbimise uuringute tulemustest rääkis Liis Haagen. Ta tutvustas esmalt seadusi. Alla 18-aastane inimene on alaealine ning tal on keelatud omada ja hankida alkoholi. Juhul kui ta eirab seadust, ootab teda kuni 300 trahviühiku suurune rahatrahv, sama saatus ootab ka täiskasvanut, kes aitab alla 18-aastasel alkoholi muretseda.
Rootslased on rohkem stressis
Ka Rootsis on alla 18-aastasel keelatud alkoholi tarbida ning alla 21-aastane ei tohi pruukida kanget alkoholi, seetõttu tarbitakse seda sellel maal üldse vähem. Ka hinnad on seal kõrged ning alkoholi pole võimalik osta igast ettejuhtuvast poest.
Rootsis hakkavad poisid uuringu järgi alkoholi tarbima 15-18-aastaselt, Eestis juba enne 10. eluaastat. Rootsi noormehed joovad kõige rohkem viina ja siidrit, Eestis aga viskit ja õlut. Drastilisem on olukord Rootsi tüdrukute seas, kes esmakordselt tarbivad siidrit 12-14-aastaselt, Eestis aga 15-18-aastaselt. Tüdrukud pruugivad alkoholi peamiselt pidudel ja joovad põhiliselt siidrit.
Eelviimasena esitles oma uurimustulemusi spordirühm. Siinkohal tuleb mainida, et Rootsis ei ole 12. klassis kehalise kasvatuse tunde, mistõttu küsitleti 10.-11. klassi õppureid. Spordiga tegelevad rootslased rohkem. 58 protsenti õpilastest tegeleb spordiga pärast kooli. Rootsis tegeleb spordiga 69 protsenti tüdrukutest, Eestis 59 protsenti. Poiste seas on samad näitajad 33 ja 25. Põhjusi on mitmeid, näiteks et hoida vormi, vahelduseks, tervise pärast, et jõuda väga heade tulemusteni. Eestis tegeldakse põhiliselt kergejõustikuga, jalg- ja võrkpalliga, Rootsis aga saalihoki, jooksmise, orienteerumise, käsipalli ja keegliga.
Rootslased on rohkem stressis, ehkki nende koolipäeva ülesehitus on hoopis teine. Palamusel on sporditunnid orienteeritud kergejõustikule ning ollakse palju väljas, ka tegutsevad erirühmad.
Rootsis peetakse kehalise kasvatuse tunnid ruumis sees. Programmis on tantsimine, saalihoki, jalgpall, kergejõustik, aga ka teooriatunnid, näiteks anatoomiast. Erirühmi seal pole. Eesti noored soovivad ka kehalises kasvatuses teooriatunde.
Viimasena esitleti narkomaaniateemalise uuringu tulemusi. Tasub märkida, et tulemus kajastab õpilaste arvamusi, mitte kindlaid teadmisi. Eestis on laiemalt levinud narkootilised ained kokaiin, amfetamiin ja heroiin, Rootsis kokaiin, kanep ja ha?i?. Eesti noored on teadlikumad narkootikumide omamisega seonduvatest karistustest. Mõlema riigi ühiskondlik arvamus on narkomaanide suhtes negatiivne. Mõjutavad põhiliselt sõbrad, stress, kodused probleemid. Eesti ja Rootsi õpilaste hinnangul hakkavad narkootikume kasutama kõige rohkem 14-18-aastased noored. Väidetavalt on Rootsis lihtsam teha lõpparve amfetamiiniga kui tubakaga ? see on fakt, mida keegi ei osanud konverentsil ka ümber lükata.
BIRGIT KASTEPÕLD
