Noorte huvi looduse vastu ja teadmised keskkonnahoiust on üsnagi erinevad. “On noori, kes on väga teadlikud, aga samas on muidugi ka neid, kes ei tea absoluutselt mitte midagi,? ütles Jõgeva Ühisgümnaasiumi bioloogiaõpetaja Silja Võsaste. Põhjusi selleks on Võsaste arvates mitmeid. “Eks see sõltub kodust, lapse lugemusest ja sellest, kui palju ta midagi näeb, kuuleb ja meelde jätab.?
Ka Ulvi Selgise sõnul on laste keskkonnateadlikkuse kujunemisel suur roll vanematel ja laps käitub vastavalt sellele, mida ta kodus näeb. “Me võime rääkida lapsele kui palju tahes, et metsa alla ei tohi prügi viia aga kui ta näeb, et kodus inimesed nii teevad, siis ei kujune väärtushinnangud ikkagi õigesti välja. Ta teab, et ei tohi, aga paneb ikkagi prahi vales kohas maha. Siin on vanemate eeskuju väga oluline,? nentis ta.
Noorte huvipuuduse üle aga Selgise sõnul kurta ei saa. “Huvi kõikvõimalike ekskursioonide vastu on täiesti olemas. Tahtjaid on isegi rohkem, kui kohti pakkuda saaks,? ütles ta.
Oluline osa koolil
Suurt tähelepanu loodus- ja keskkonnateemadele pööravad koolid ? õppekava kohaselt on keskkond läbiv teema ning seda käsitletakse erinevates koolitundides. Selgise arvates tuleks rõhku panna praktilisele loodusharidusele ning õpilastega võimalikult palju väljas käia. “Tuleb lasta neil ise käega katsuda, ise näha ja tundma õppida,? lausus ta.
Probleemiks võib aga paljudel juhtudel olla raha. “Kuna bussi tellimine on päris kallis, siis ei jõua koolid alati ekskursioonidel või looduskoolides käia,? ütles Selgis. ?Variant, mida päris palju kasutatakse, on projektide kirjutamine. On olemas selline sihtasutus nagu Keskkonnainvesteeringute Keskus ja sealt rahastatakse siis ka õpilaste keskkonnaalaseid projekte. Viimase nelja aastaga on finantseeritud üle 2000 projekti,? märkis ta.
Bioloogiaõpetaja Silja Võsaste sõnul on parim viis laste ning noorte õpetamiseks mäng. “Õpetajate ülesanne on valada keskkonnaalased teadmised üle sellise kastmega, mis õpilastele meeldiks, nii et nad justkui märkamatult õpiksid,? on õpetaja seisukoht.
Võsaste hinnangul on loodushariduse andmine koolides paranenud. ?Õpetajad on muutunud aktiivsemaks ning keskkonnateemadel räägitakse rohkem, palju tehakse koolitusi õpetajatele,? rääkis ta. “Seoses looduskoolide võrgustike loomisega on ka õpetus aktiviseerunud. On koht, kuhu lapsed viia.?
Meedia roll
Kool üksi kogu keskkonnaalast selgitustööd aga ära teha ei saa, märkis Võsaste. Tema sõnul võib kool küll püüda õpilaste seas loodussäästlikke eluviise propageerida, kuid kui muud infot tuleb kõikidest kanalitest nii palju, jääb see keskkonna teema ikkagi tagaplaanile. “Murepunkt on see, et sellest küll räägitakse meedias palju, aga mulle tundub, et seda tehakse kuidagi valesti,? väitis ta. “Telekas näidatakse selliseid õudusi, kuidas auto peatub ning pärast söömingut on tee ääres auto akna kõrval suur hunnik prügi. Mulle tundub, et seda ei oleks vaja. Meedia toetus on liiga väike.?
Ulvi Selgis aga nii ei arva. “Eesti Päevalehe vahel ilmuvad keskkonnateemalised lehed, Maalehe vahel hakkab nüüd uus keskkonnateemaline leht ilmuma kaks korda kuus. Samuti on olemas selleteemalised saated erinevates telekanalites: Tasakaal, Osoon, Rohelised uudised. Keskkonnaministeerium on püüdnud kogu aeg selle eest seista, et need teemad ikkagi jõuaksid meediasse.?
Inimesi, kes loodusharidusega tegelevad on palju, ja neid tuleb Ulvi Selgise sõnul aina juurde. Samas peitub paljususes killustatuse oht. “Sageli on nii, et ei ole ülevaadet neist loodushariduse programmidest, mida kuskil pakutakse,? nentis ta. Peagi aga olukord muutub, sest Tartumaa Keskkonnateenistus on algatanud projekti, mille käigus tehakse internetipõhine andmebaas, kuhu koondatakse kõigi Eestis tegutsevate loodushariduskeskuste andmed, sealsed õppeprogrammid ja ka mitmesugused õppematerjalid.
Abi ja toetust tuleb ka ministeeriumidelt. “Keskkonna- ja haridusministeerium on allkirjastanud ühise tegevuse memorandumi, mis näeb ette, et ühine loodushariduse edendamine jätkub. On ka arutatud, et võiks planeerida summasid riigieelarvesse, et finantseerida ekskursioone kaitsealadele ja looduskoolidesse,? rääkis Selgis.
LIIS ROHTMETS
