Mullu novembris ja detsembris hindas Jõgeva linn oma noorsootöö kvaliteeti – vaadati üle noortele loodud võimalused ning noosootöötajate tegevused. Oma sõna said sekka öelda ka noored.
Noorsootöö olukorra hindamiseks koguti 13-19aastastelt noortelt veebiküsitlusega tagasisidet. Jõgeva linnavalitsuse noorsootöö peaspetsialist Kaire Sakjas rääkis, et küsitluses arvestasid nad nii Jõgeva linnas kui vallas elavate noorte arvamusega. Sakjas rõhutas, et noorsootöö on üle omavalitsuse piiride. Valla noored käivad linna noortekeskuses ning osalevad siinses huvitegevuses. Küsitluses osales 125 noort – 70 tüdrukut ja 55 poissi. Vastanute hulgas oli ka paar kutsekooli õppurit ja üks tudeng.
Võimalus osaleda
Jõgeva piirkonna noored on noortekeskuse tegemistega kursis. Jõgeva linna erinevate noorsootöö asutuste asukohad ning sealsed vahendid ja tegevused on vastanute hinnangul head ning nad on rahul, et noorsootöös arvestatakse nende huvidega. Küsitluse järgi teab 74 protsenti Jõgeva piirkonna noortest, millega Jõgeva linna noortekeskus tegeleb. Neljandik noortest aga tunnistab, et nad ei tea keskuse tegevusest suur midagi. Kaire Sakjas selgitas, et neil noortel on muud huvitegevused nad käivad pärast tunde kas trennis või huvikoolis.
“Noortekeskus ongi hea alternatiiv vaba aja sisustamiseks neile, kes ei tegele kindla huvialaga,” märkis ta. Küsitluse tulemused näitasid, et huvikoolides, ringides või spordiklubides pakutav huvitegevus on noortele tuttav. Pea 95 protsenti vastanutest on huvitegevuse võimalustest teadlikud. Noorteorganisatsioonide, noorteühenduste ja osaluskogudega, sealhulgas nii õpilasesinduse kui Kaitseliidu poolt noortele pakutava tegevusega on enam kui pooled noored kursis.
Noortelaagrite info on aga enamusele vastanutest teadmata. Pakutavate laagritega on kursis kümnendik küsitluses osalenutest. Sama trendi on märgata ka õpilasmalevatega, kus pea 60 protsenti noortest ei ole selle teemaga kursis. Kaire Sakjas tõi välja, et noored on enamasti teadlikud koolide, huvikoolide ning spordiklubide korraldatavatest laagritest.
Jõgeva linna noortekekus korraldas eelmisel aastal kaks laagrit – noored said osaleda töö- ning grafitilaagris. Noorsootöötaja sõnul on sel suvel oodata kolme laagrit. Tänavu, sarnaselt mullusele, saavad noored kandideerida linna töömalevasse.
Menukad noortepeod
Kui laagritest ja malevatest noored nii palju ei tea, siis Jõgeva linna noortepeod, linna sünnipäeval toimuv Noortelt noortele kontsert ning koolialguse pidu Tere kool! on populaarsed. Pea 90 protsenti Jõgeva piirkonna noortest on neist sündmustest teadlikud. “Noortelt noortele kontsert koos Jõgeva linna sünnipäevaga toimub sel aastal 13. korda. Aastatega on pidu kasvanud, esinejate nimekiri on muljetavaldav ning mis kõige tähtsam – paljud kohalikud noored muusikud saavad just noortepeol esimese suure lava kogemuse. Kooli algust tähistatakse suure välidiskoga. Sõbrapäeval said noored tantsida Merlyn Uusküla muusika saatel. Kaire selgitas, et pidude korraldamisel on määrav kvaliteet. Pigem vähem, aga heade esinejatega.
Piisavalt tegevusi
Vastanutest 65,5 protsenti osaleb huviringi, huvikooli, spordiklubi, noortekeskuse, noorteorganisatsiooni või noorteühingu tegevuses. Need, kes huvitegevuses ei osale, põhjendasid seda suure koolikoormuse või huvipuudusega. Mõned ei ole leidnud infot huvitavast tegevusest, sõbrad tegelevad teiste asjadega ja tahetakse koos olla või toimub tegevus elukohast kaugel. Seitse noort märkis, et trenni või huvikooli osalemistasu on liiga kõrge. Küsitluse järgi noorte osalemine huvitegevuses siiski märkimisväärselt raha taha ei jää. Ligi pooled vastanutest saavad osaleda ilma piiranguteta, teised noored tunnistavad, et saavad osaleda, ent on mõningad piirangud.
Kunst, tantsimine, fotograafia, võitluskunstid ja laagris käimine olid populaarseimad tegevused, millega soovitakse vabal ajal tegeleda. Mitmel korral toodi välja vehklemine, ratsutamine, töö või malev, võrkpall, saalihoki ja motosport. Erilisemad, mis silma jäid olid matkamine, puutöö, animeerimine, shogi ehk Jaapani strateegiline malemäng, ajaloo loengud ning võõrkeeled. Märgiti veel ära, et jõusaalid võiks olla tasuta.
Info internetist
Kaire Sakjas tõi küsitluste tulemuste põhjal välja, et noorte teavitamis- ja nõustamisteenuste süsteem on Jõgeval heal tasemel. 85 protsenti on teadlikud, kuhu või kelle poole mure korral pöörduda nõu ja info saamiseks. Kõige rohkem otsitakse nõustamist koolist. Abi saadakse veel internetilehekülgedelt, Rajaleidjast, nõustamiskeskusest. 95 protsenti nõustamist saanud noortest sai abi oma murele ja pidas saadud nõustamist heaks.
Kõige rohkem noorteinfot otsitakse internetist, koolist ja noortekeskusest. Noorsootöötajalt, õpetajalt, nõustajalt või sotsiaalpedagoogilt on noored saanud nõu õpingute jätkamisest, edasiste õpingute planeerimisest ja välismaal õppimisest. Samas uuritakse ka huvitegevuse, vaba aja tegevuste, projektide algatamise, tervise, suhete ja suhtlemisoskuste kohta.
Muuhulgas pakub kolmandikule noortest huvi töötamine, tööelu planeerimine ja välismaal töötamine. Portaalidest oli välja toodud Stuudium, Rajaleidja, noortehääl, lapsemure ning naistekas. Ühel korral mainiti ka usaldustelefoni.
Noorsootöö kvaliteedi hindamiseks kaardistati hetkeseis, märgiti tugevused ja arengueesmärgid ning hinnati olukorda nelja punkti süsteemis. Jõgeva linnavalitsuse noorsootöö peaspetsialist Kaire Sakjas selgitas, et hindamisel on mitu osa. Enesehindamise käigus hindavad tegijad iseenda tööd. Selleks moodustati enesehindamismeeskond, kuhu kuulusid Jõgeva linnapea Raivo Meitus, haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Helle Kajaste, noorsootöö peaspetsialist Kaire Sakjas, noortejuht Marju Saviauk, Jõgeva põhikooli direktor Taisto Liivandi, Jõgeva muusikakooli direktor Merike Katt ja Jõgevamaa gümnaasiumi projekti- ja noorsootöö juht Nele Graverson. Välishindamist viisid läbi Eesti Noorsootöö Keskuse praktikant Anette Mandel ja ENTK peaekspert Birgit Rasmussen. Neljast võimalikust punktist sai Jõgeva linna noorsootöö keskmiseks hindeks kolm. Eriti kõrgelt hinnati noortele loodud võimalusi noorsootöös osalemiseks. Tööd on vaja teha noorte vajaduste, huvide ja rahulolu järjepideva uurimisega. Hindamisel saadud tulemused aitavad kaardistada noorsootöö tugevusi ja arendamist vajavaid valdkondi, mille põhjalsaab planeerida edasist tööd.
MARGE TASUR
