Möödunud reedel kogunes Kirna õppekeskusse värbamislaagrisse kuus Jõgevamaa noorkotkast, kellele järgneva kolme päeva jooksul anti aimdus, mis tähendab olla kaitseliitlane.
Esialgse plaani järgi pidi laagrisse tulema 17 Jõgevamaa noorkotkast, kuid kohale ilmus neist siiski ainult kuus. Et laagris oli kohal ka kuus instruktorit, jagus igale juhendajale üks juhendatav ja instruktoritel oli toimuvast ka parem ülevaade. Laagri korraldaja ja noorkotkaste juht Kristian Vaarpuu vaid aimas, miks laagrisse nii vähe poisse kohale tuli. “Eks need kehvad ilmaolud peletasid poisid eemale ja kindlasti on nende meelest mõnusam kodus arvuti taga istuda kui metsas ringi rassida. Lihtsalt noortel on teised huvid,” tõdes Vaarpuu, kiites neid kuut vaprat, kes vaatamata jahedale ja niiskele ilmale kohale tulid.
Esimese laagripäeva õhtul õpetati noormeestele ohutustehnikat, pakiti varustus ja liiguti metsa, kuhu ka ööbima jäädi. Metsa mindi pimedas ning loomulikult jalgsi. Ööbimispaika jõudes valmistasid noormehed endale käepärastest materjalidest onnid ning varusid lõkkematerjali. Samal ööl demonstreerisid instruktorid noortele mitmesuguseid valgusrakette ja raketipüstoleid.
“Haavatu” tassimine ajas segadusse
Kui noormehed olid juba mõnusasse unne suikunud, korraldati neile ka korralik ööhäire, mille käigus üks poistest sai “haavata“ ning teised pidid teda kanderaamiga 1,5 kilomeetrit metsast välja vedama. Kohtumispunktis vaadati noorkotkaste varustus üle ning nimetati asjad, mis nad maha olid unustanud. Nende hulgas oli ka selliseid olulisi asju nagu näiteks nuga ja saag. Noorkotkaste juhi sõnul oli asjade unustamine tingitud eelkõige liigsest rahmeldamisest. Kokkuvõttes pidi iga poiss tegema 50 kätekõverdust, millest perfektselt suudeti sooritada vaid 25. Edasi asendati kätekõverdused kükkidega. “Peab tunnistama, et tänapäeva noor on nõrk,” nentis Vaarpuu. Poiste endi sõnul pani asju maha unustama “haavatud” sõbraga tegelemine. “No proovi ise öösel 90 kilo kaaluvat meest ja veel varustust kaasa vedada,” selgitas Kasepää noormees Ako Säärik häire tagamaid.
Muu hulgas õpetati poistele, kuidas metsas söönuks saada. Instruktorid näitasid, kuidas jänest lõkkel küpsetada. Sel korral oli küll tegemist kodujänesega, mis oli meestel eelnevalt kaasa võetud. Poiste endi arvates maitses loom hästi — kui ainult sool ja pipar oleksid käepärast olnud!
Silmamõõduga kõik korras
Järgmisel päeval läbisid noored relvaõppe ning lasid ka püssidest märki. Instruktorite sõnul ei saa noorte silmamõõdu üle kurta. Kümnest lasust kuus püstiasendis märki tabada oli noormeeste kõige nõrgem saavutus ning kümnest kaheksa kõige tugevam.
Teisel päeval jätkus mitmesuguste imitatsioonivahendite demonstreerimine. Poistele näidati ka tossupomme, mis metsalagendiku kohale korralikku tuumaseene kujulise moodustise tekitasid. Mitmeid seadeldisi said poisid ise ka käivitada.
Viimasel päeval veetsid laagrilised suurema osa ajast relvi puhastades. Kuigi poiste arvates olid nende kasutatud relvad piisavalt puhtad, kontrollisid instruktorid nende tööd ja leidsid vajakajäämisi. Tööd tuli jätkata seni, kuni relv oli perfektselt puhas.
Enim meeldis noorkotkastele laagris laskmine ning siiski ka ööhäire, kuigi see nende und segas. Instruktor Vaarpuu sõnul polnudki laagri eesmärk ühe nädalavahetuse jooksul poistele kõikidest lahingolukordadest ja kaitseliitlase elust täielikku ülevaadet anda. “Idee oli noortele kaitseliidust mingit aimu anda,” sõnas mees ning kinnitas, et vähemalt need kuus laagris olnud poissi pauku ei karda.
iii
EILI KOITLA
