Uues õppekeskuses toimus noortelaager esimest korda. Tervest Jõgeva maakonnast oli laagrisse kokku tulnud 173 noort, kes jaotusid 12-ks erinevaks rühmaks. Laagri esimene päev oli mõeldud üksteisega tutvumiseks, teisel päeval moodustati laagrilistest 9 segarühma, et noored omavahel paremini lävima hakkaksid. Lisaks sellele tegutsesid laagriplatsil töötoad. Noortele õpetati kada ehk ragulka valmistamist. Enesekaitseringis demonstreerisid Tartu Budoklubi noored instruktorid, kuidas tänaval kallaletungija käest põgenema pääseda. Enesekaitse õpetajad kinnitasid, et pika harjutamise peale on võimalik isegi väikesel tüdrukul täiskasvanud mehe käest põgenema pääseda.
Relvadega tuttavaksLaagri korraldus oli viidud isegi mõne kilomeetri kaugusele metsa alla, kus toimus relvaõpe, mille raames noorkotkad ja kodutütred õppisid Kaido Õimu juhendamise järgi automaatrelva Galil kokku panemist ja lahti võtmist. Lisaks sellele toimus vanas laskebaasis sportpüssidest laskmise õpetus, mida viis läbi Mart Saar. Torma rühma kuuluv Tanel Kuusk, kes on noorkotkaste ridadesse kuulunud juba 4 aastat, istus rahumeelselt laskeala ootetsoonis, hoides käes praktiliselt sõelapõhjaks lastud märklauda, samas kui plikaohtu õrnema soo esindajate lasud kippusid märklaudadest mööda vastu mullavalli lendama. Kuusk, kes on juba 2-3 aastat osalenud erinevatel noorkotkaste laskevõistlustel, võttis laagri võistluste-eelset harjutamist ilmse rahuga. Noormees ise on oma noorkotka- aastate jooksul vahele jätnud ainult ühe suvelaagri.
EllujäämiskursusLaagri raames õpetatakse noortele ka metsas ellujäämise oskusi, seda küll mitte nii ränkade tingimustega kui päris sõjaväelastele, kes saadetakse metsa toosi tikkude ja terariistaga. Noortele õpetatakse, kuidas ekstreemtingimustes kala küpsetada, mis tähendab, et käepärast pole korralikke toidunõusid ega elektripliiti, ning õpetatakse ka korralikku onni ehitama.
Öösel toimub ka lipuvalve, mida peavad tunniste paarisvahetustega noorkotkad. Laagrivanema Kristian Vaarpuu sõnul on noorkotkaste ja kodutütarde tegevus niivõrd populaarne sellepärast, et noortele meeldib militaarne tegevus ning see on üks hea eneseväljenduse ja loometöö viise. Samas ei nõua sellisesse organisatsiooni kuulumine ka väga palju kulutusi, kuna Eesti riik soodustab selle organisatsiooni tegevust ja toetab rahaliselt nende üritusi. ?Rahva kaitsetahet tuleb kasvatada väikesest peale,? sõnab otsustavalt laagrivanem Vaarpuu.
EILI KOITLA