Jõgeva maakonna näitel võib öelda, et noorte võimalused suvel tööd saada on maal tunduvalt kesisemad kui linnas. Näiteks teeninduse valdkonnas ei pakuta peaaegu midagi. Väikelinnas ei ole vaja jäätise- või ajalehemüüjaid ega kohvikute klienditeenindajaid. SA Jõgevamaa Arendus- ja ettevõtluskeskuse infokonsultant Kersti Kurvits rääkis, et noorte ja eriti alaealiste palkamine tekitab ettevõtjale lisaprobleeme ning tootmises on neist vähe kasu. “Vajatakse maasika- ja hernekorjajaid, töölisi kasvuhoonetesse. Ehitus- ja puidutööstusettevõtted kasutavad ka abitööjõudu, aga sinna võetakse vist läbi tutvuste,” nentis Kurvits.
Maasikakorjamine ei ahvatle
Kõige rohkem on alaealistele sobivat tööd pakkuda köögivilja- ja marjakasvatusega tegelejatel. Tööturuameti Jõgevamaa osakonna juhataja Helen Manguse märkis, et need vähesed noored, kes Tööturuametis end tööotsijaks registreerinud on, leiavad peamiselt just seda sorti teenistust. Marja- ja hernekorjajaid otsivad ettevõtted ka ajalehekuulutuste kaudu või tuttavate hulgast. Sellise töö võtavad vastu pigem tüdrukud, kuid nemadki ei ole just vaimustuses. Airiin (19) Jõgeva lähedalt Ellakvere külast, kes on käinud nii maasikaid kui vaarikaid korjamas, selgitas: “Nooremad ja ka minuvanused saavad kõige suurema tõenäosusega ikka kuhugi marju korjama, aga see on ränk töö, mille eest makstakse vähe. Minule maksti 3,50 kr kilogrammi korjamise eest, kui käin terve hooaja, aga muidu makstakse 3 kr/kg ja vähem.”
Ka mõned toiduainetetööstuse ettevõtted otsivad endale hooajatöölisi. Helen Manguse sõnul on näiteks AS Põltsamaa Felix nende kaudu endale suveks kurkide purkipanijaid otsinud. Airiin töötas eelmisel suvel Felixis ja jäi väga rahule: “See oli väga hea töö ja palka maksti korralikult. Ma sain umbes kahe nädalaga üle 2000 krooni, aga maasikaid korjates oli see terve kuu tasu. Töö ei olnud ka eriti raske, täitsa normaalne. Töötati kahes vahetuses, kusjuures öise töö eest maksti rohkem.”
Jõgeva Sordiaretuse Instituudis (SAI) on raamatupidaja Kersti Vadi sõnul igal suvel 10-15 kohalikku, st peamiselt Jõgeva alevikust pärit last tööl käinud. Paljud on instituudi töötajate lapsed. “Nad käivad ise ennast pakkumas. Nende tööks on olnud muru niitmine, rohimine, kõplamine, seemneviljapõldudelt sinna mitte kuuluvate taimede korjamine ja katsekottide puhastamine. Noortele makstakse tunnipalga alusel,? ütles Vadi.
Välismaa meelitab
Mitmed noored on kaotanud lootuse kodu lähedal sobilikku tööd leida ja suunduvad Tallinna, Tartusse või välismaale, peamiselt Soome. Merle (18) Aidu lähedalt loodab rakendust leida Tartus. Ta on tööotsinguportaalide kaudu CV-d saates pääsenud juba mitmesse firmasse intervjuule. “Mõtlesin, et ma ei hakka Jõgevale proovimagi, sest nagunii ei saa. Tutvuste kaudu ma ka midagi leidnud ei ole. Töö leidmine Jõgevamaal on väga raske,” kurtis Merle.
Soome minnakse peamiselt maasikaid korjama. Töö pole meelakkumine, kuid usinuse korral on seal võimalik teenida tunduvalt rohkem kui Eestis sama ajaga. Sander (22) Luualt, kes on Soomes maasikaid korjamas käinud kokku viiel suvel, teab, et sinna saab nii tutvuste kui kuulutuste kaudu, kuid viimane variant on ebakindlam. Töötingimused on erinevates kohtades erinevad, palk samuti. Seal, kus tema töötas, korjati umbes 3-kilostesse nõudesse, nõu eest maksti 1,68 eurot. ?Kui hea päev oli, siis sai üle 120 kg korjata, aga neid päevi oli vähe. Töö ise suurem asi ei ole: kord palava päikese käes, kord lausvihmas, käed krimpsus,? kirjeldas Sander teenistuse varjukülgi.
Noorte hooajatööle võtmisel saab tihti takistuseks sobiliku hariduse või väljaõppe puudumine. Werol Tehastest kinnitati, et alaealisi nad tööle ei võta, sest sealne töö eeldab spetsiifilisi oskusi. Puhkusegraafik on sätitud nii, et asendustöötajaid pole vaja.
Puidutööstuses on samuti tegemist keeruliste ja ohtlike masinatega, mille käsitsemist igaühele usaldada ei saa. Valmeco raamatupidaja Ene Mõts rääkis, et noori nad eriti tööle ei võta, kuid paar-kolm 15-18-aastast poissi on igal suvel siiski olnud. ?Need on meie oma tööliste ja nende tuttavate lapsed. Nad tulevad ennast pakkuma ja neile otsitakse tööd. Otsest vajadust ei ole,” tunnistas Mõts.
Helen Manguse väitel on Jõgeva maakonnas nagu kogu Eestis praegu tegelikult tööjõupuudus ja konkurssidel osaleb väga vähe inimesi. Tööturuameti Jõgevamaa osakonnas on end hetkel tööotsijaks registreerinud 25 inimest, neist noori 5.
SANDRA MAASALU
