Ei ole uudis, et noorte arv Eestis on kahanemas. See trend tabab nii rikkamaid kui vaesemaid piirkondi, nii linnalisi kui maapiirkondi. Nii näiteks on viimase viie aasta jooksul noorte arv kahanenud pea 20 protsenti, nii Tartu linnas, Kallaste linnas kui Helme vallas. Kuid noorteta on piirkonna arengut raske ette kujutada. Kohaliku elukeskkonna kujundamine selliselt, et noored püsiksid kodukohas ja tahaksid sinna ka tulevikus naasta, võiks olla kõikide omavalitsuste südameasjaks.
Mida teha, et noored kodukohta hindaksid?
Kuidas siis kujundada kohalikku elu selliselt, et noored oma kodukohta kõrgelt hindaksid ja seal elada sooviksid? Praxise mõttehommikul “Noorsootöö – omavalitsuste kohustus või võimalus?” just selle üle omavalitsuste esindajad ja noorsootöötajad arutlesidki. Ühises mõttevahetustes jäi kõlama mõte, et noortele meelepärase keskkonna arendamine sõltub noorte endi ettevõtlikkusest ja tahtest midagi muuta. Kuid selleks, et see tahe ja ettevõtlikkus tekiks, on vaja omavalitsuste juhtkonna moraalset tuge ja julgustust. Teadmine, et noori kuulatakse ja nende ettepanekuid tõsiselt ka kaalutakse, julgustab neid ise meelepäraseid lahendusi looma. Sageli ei ole selleks vaja suuri rahasummasid, vaid usaldust, usku ja mõningast juhendamist. Noorte energia ja optimism aitavad ellu viia ideid, mis esmapilgul tunduvad täiesti ebarealistlikud. Noorte arusaam kohaliku kogukonna arenguvajadustest võib avada täiesti uued arenguperspektiivid ja pakkuda kogukonna arendamiseks värskeid lahendusi.
Olulised ringid ja noortekeskused
Mõttehommikul esinenud endine Rõuge vallavanem Kalvi Kõva rõhutas, et kooli kõrval on noorte initsiatiivikuse arendamisel oluline koht ka mitteformaalsel haridusel ja noorsootööl – huviringidel, noortetubadel ja vabatahtlikul tegevusel. Ta rõhutas, et noorsootöö ja kool ei pea ilmtingimata käima koos. Vastupidi, huvitegevuse viimine kooli ruumidest välja võib aidata leida arendavaid võimalusi ka neile, kes koolikeskkonnas nii hästi toime ei tule. Nii tõi Kõva näite Rõuge vallast, kus külakoolide sulgemise tulemusena tekkis tugev põhikool, mida toetasid külakoolide asemele loodud kodulähedased küla(noorte)keskused. Sellise skeemi toimimise aluseks oli külakeskuste rahastuse jätkumine, küll väiksemas mahus, kui kulus külakoolide ülalpidamiseks, kuid piisavalt, et võimaldada keskuste toimimist.
Koostegemine seob kodukohaga
Mõttehommikul osalejad olid ühel nõul, et iga noor, kes on tegelenud kas vabatahtliku tööga, osalenud mõnel muul viisil noorsootöös või aidanud kodukandis uusi ideid ellu viia, kogub seeläbi olulist sotsiaalset kapitali ja kogemusi kogu eluks. Koostegemine seob noori oma kodukohaga ning aitab hoida sidet nendega ka siis, kui nad on kaugemal õppimas või tööl. Tähtis on hoida nende noortega kontakti, siis on loota, et nad panustavad oma kodukoha arengusse ka siis, kui nad ise elavad juba mujal.
Saue abilinnapea Rafael Amos pidas samuti väga oluliseks noorte kaasamist ja koostööd kohaliku arengu kujundamisel. Oma ettekandes tõi ta näite Sauel loodud noorsootöö ümarlauast. Sinna kuuluvad laste ja noortega tegelevate institutsioonide esindajad – koolid, lasteaiad, huvikoolid, noortekeskus, linnavalitsuse esindajad, noorsoopolitsei. Ümarlauas arutatakse ühiselt läbi uued ideed ja arenduskohad, vahetatakse kogemusi ja infot. See tagab, et kõik osapooled teavad otsuste tagamaid. Ümarlauas vahetatakse infot nii selle kohta, millise ettevalmistuse tasemega lapsed on kooli minemas, kuidas näiteks mõni probleemne noor end koolis või noortekeskuses ülal peab või arutatakse ühiselt, kuidas reageerida kuuldustele noorte hulgas levivast narkootikumide jagamisest. Amos tunnistas oma ettekandes, et noorte usaldamine võib olla riskantne, kuid usalduseta ei ole võimalik noori kodukoha arendamisse kaasata. Ta tõi näite Sauel toimuvast töövarjunädalast ja sellele järgnevast päevast, mil võim linnavalitsuses antakse üle noortele. Neil on võimalik jälgida nädala jooksul linnaametnike tööd ja tunnetada otsuste langetamise keerukust, seejärel saavad nad ise proovida, kuidas oleks linna juhtida. Selle päeva jooksul vastu võetud otsused arutatakse noortega hiljem läbi ning suure osa nendest kinnitavad ka linnavalitsus ja –volikogu. Nende otsuste osas, mis tagasi lükatakse, antakse noortele põhjalik tagasiside, miks neid vastu võtta ei saa. Sellise protsessi kaudu kujundatakse ühelt poolt vastastikkust usaldust ja suurendatakse noorte endi vastutust oma kogukonna kujundamisel. Tähtis on anda noortele teada, et nende otsused loevad ning nad vastutavad nende eest; et nende kodukoha areng on ka nende endi kujundada.
Võimalusi on väga palju
Noorte kaasamiseks neile meelepärase elukeskkonna kujundamisse on mitmeid võimalusi. See ei pea ilmtingimata toimuma formaalsete reeglite ja institutsioonide kaudu. Nii võib alustuseks pakkuda noortele tasuta kooskäimise ruumi. Paljud noortetoad on alustanud räämas keldritest, mille noored ise on oma kätega korda teinud. Loomulikult on seejuures vajalik ka teatud reeglite kehtestamine, et noorus oma uljuses üle käte ei läheks. Samavõrra lihtne on kutsuda noori volikogu komisjonide istungile oma ettepanekuid avaldama ja kaitsma, neid kuulata ja anda neile võimalus oma ideid ellu viia. Näiteks järvejääle hokiväljaku rajamine ei vaja ju muud, kui vaid tahtmist, eestvedajat ja paari lumelabidat.
Tähtis on noortele anda sõnum, et nende arvamus loeb – et ka nemad ise saavad osaleda, kuid kannavad oma kodukoha arengu eest ka vastutust.
Noorteseire mõttehommik on Praxise mõttehommikute formaati järgiv vabas vormis arutelu valdkondlike ekspertide, poliitikakujundajate, huvirühmade esindajate osalusel, mille käigus otsitakse lahendusi ühe noorte elu ja noorsootööd puudutava probleemidekompleksi lahendamiseks.
i
KATRIN PIHOR, Poliitikauuringute Keskuse Praxis hindamisekspert
