Otsiti vastuseid küsimustele, milline on või on olnud kunagise Tartumaa etniline omapära, kombed ja rahvatraditsioonid, murded ja murrakud ning kohaliku looduse eripära. Erilise tähelepanu all oli Kodavere kihelkond. Samuti püüti saada aimu, millised on Tartu- ja Jõgevamaale iseloomulikud regionaalprobleemid, turismipiirkonnad, kuidas on uuritud ja propageeritud kodukandi omapära ja muinasmälestisi.
Giidid näitavad oma oskusi
Ühisekspeditsioon toimus tänavu üheteistkümnendat korda. See on uurimisreis ühte või ka mitmesse maakonda, tutvumaks eri paikkondade kultuuripärandi, looduse ja huviväärtustega. Teel tehakse tutvust Eestis elavate rahvakildudega ning kohtutakse kohaliku elu edendajatega.
Uurimisreisil saavad vastava piirkonna, seekord siis Tartumaa noorgiidid oma oskusi praktiseerida ning kodu-uurijad oma töid tutvustada.
Jõgevamaal külastati Pala kooli, kus saadi aimu Pala kandi haridus- ja kultuurielust, samuti matkati loodusrajal. Sealne kool oli ka noorgiidide ööbimiskohaks.
Anna Haava kodukohas Haavakivil pidasid noored luulehetke. Räägiti sellestki, kuidas Lauri Einari Kettunen Kodavere murrakut uuris.
Konkursid toimuvad igal aastal
Maie Malt Halliku Maanaiste Seltsist tutvustas Halliku mõisat, sellega seotud legende ning ka Halliku hariduslugu. Raatvere ait-muuseumis said noored koduloohuvilised jälgida lühikest murdenäidendit “Pajatused”. Peatuti ka Sääritsa murdekivi juures ning Kalevipoja muuseumis.
Noorgiidid käisid Kavastus tutvumas Emajõe Suursoo kaitsealaga, külastati Liivi muuseumi ja Alatskivi lossi ning paljusid huvitavaid paiku Tartu linnas.
Eesti Noorsootöö Keskuse kultuurisspetsialisti Ene Luka sõnul tegutsevad noorgiidid aktiivselt umbes 25 koolis.
Jõgevamaal tegutsesid noorgiidid kunagi Laste- ja Noortemajas, kui Helve Orusalu seal tegev oli. Kui ta Jõgeva Gümnaasiumi tööle läks, jäi ka giiditöö soiku. Igal aastal toimuvad giidikonkursid, huvitavamatest marsruutidest kavandatakse ka tulevased ühisekspeditsioonid. Ekspeditsioonidele “lõbureisijaid” kaasa ei võeta, nendel reisidel saavad osaleda tegevnoorgiidid või kodu-uurijad ja nende juhendajad.
Ene Luka sõnul on kodu-uurimine Eesti koolides pika ajalooga, esimene selleteemaline konverents toimus juba 1969. aastal. Koole, kus ühel või teisel perioodil kodu-uurimisega tegeldud, on 400.
Kõige aktiivsemalt tegeldakse praegu kodu-uurimisega Võrumaal , Pärnumaal ja Lääne-Virumaal.
Ühisekspeditsioonidel Jõgevamaa õpilased viimastel aastatel osalenud ei ole, kuid kodu-uurimuslikud tööd, mida on juhendanud Eino Veskis, on tavaliselt väga heal tasemel. Noorgiidid ja kodu-uurijad on üheskoos teinud uurimisreise alates 1996. aastast. Kõigist ühisekspeditsioonidest on osa võtnud Orissaare Gümnaasiumi Osula Põhikooli õpilased.
EVA KLAAS
