|
|
Paljud positiivseid lahendused meie elus saavad alguse headest ideedest. Möödunud laupäeval püüdsid umbes 30 Eesti eri paikadest pärit noort Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskuses leida värskeid ideid noorsootöö sisukamaks ja atraktiivsemaks muutmiseks. |
Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse juhatuse aseesimehe ja Karksi-Nuia noortekeskuse juhataja Indrek Palu sõnul toimub tänavu Eesti noorsootöö viies foorum, mis on suunatud noorsootööga seotud ametnikele ja noorsootöötajatele. Indrek Palu lausus, et Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse suvekoolis tekkis noorsootöö juhtidel mõte pakkuda noortele endile välja võimalus noorsootöö korraldamisel sõna sekka öelda. Selleks otsustati korraldada noorsootöö tulevikku käsitlev mäng.
“Meie soov on, et noored ütleksid välja oma nägemuse sellest, milline võiks olla Eesti noorsootöö 5-10 aasta pärast,” rääkis Indrek Palu. Mängu läbiviimise paigaks valiti Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskus. Tulevikumängus osalenud noored jagati nelja võistkonda ja iga võistkond pakkus välja oma mõtte sellest, milline on nende jaoks üks oluline noorte igapäevaelu puudutav idee, mis vajaks elluviimist.
Palu sõnul tegeldi võistluseks valmistumisel põhjalikumalt nelja valdkonnaga, milleks valiti rahvusvaheline noorsootöö, mobiilne noorsootöö, huvitegevus ning tervist arendav tegevus. Võistkondade poolt välja pakutud ideed salvestati ka videopildina ja sellisel kujul jõuavad need välja noorsootöö foorumile.
Buss, mis peletab igavuse
“Kindlasti leiab vähemalt mõni välja pakutud ideedest ka reaalse rakenduse, mis tähendab seda, et me pole siin lihtsalt tühja tööd teinud,” rääkis Indrek Palu.
Üks võistkond tõi välja probleemi, et paljudes kodudes elavad üksikud lapsed, kellel ei ole õdesid ega vendi ja kes tunnevad seetõttu puudust nii mängu- kui ka mõttekaaslastest. Noored arvasid, et kusagil võiks olla andmebaas nendest noortest, kes võiksid ühelapselistes peredes tugiisikutena õdede-vendade rolli täita.
Noored tõstsid esile ka noorsoovahetusega seotud probleemid. Noored osaleksid selles hea meelega, kuid selleks tuleb enne täita väga palju ja mitmesuguseid dokumente ja läbida bürokraatlikke protseduure. Noored arvasid, et võiks luua mingi organisatsiooni, mille esindajad neid bürokraatlikest barjääridest ülesaamisel aitaksid — mitte noore eest kõike ära tehes, vaid nõu andes ja suunates.
Veel pakuti välja idee, kuidas vabaneda alkoholi ja narkootikumide tarbimisest. Noored tegid ettepaneku vahetada selline ebatervislik tegevus šokolaadi söömise vastu. Viimase võistlusideena pakuti välja lahendus igavust tundvate noorte jaoks. Tulevikumängus osalevate noorte arvates võiks komplekteerida bussi, mis oleks sisustatud mängude ja muude vaba aja sisustamiseks mõeldud vahenditega ning mida saaks igavuse peletamiseks kohale tellida.
Kaks kogukonda omavahel suhtlema
Tegelikult oli Põltsamaal aset leidnud noorte tulevikumängul tähtis roll ka selles mõttes, et osalesid nii eesti kui ka vene keelt kõnelevad noored. Eestis on viimasel ajal, teadagi, probleemiks venekeelsete koolide üleminek eestikeelsele õppetööle. Paraku ei anna sunnimeetodid ega ettekirjutused selles valdkonnas kunagi nii head efekti nagu kaht kogukonda esindavate noorte omavaheline suhtlemine.
Ideedevõistluseks valmistumisel kasutati küll tõlgi abi, kuid samas üritasid kõik vene noored kes suuremal, kes vähemal määral eesti keelt rääkida. Kurtnast pärit 9. klassi poiss Mark lausus, et tema kodune keel on vene keel, kuid eakaaslastega suhtleb ta põhiliselt eesti keeles. Markile õpetasid alguses eesti keelt tema vanemad, kuid hiljem arenes tema keeleoskus edasi kaaslastega suheldes. Mark arvas, et vene noorel on võimalik eesti keelt õppida küll, kuid selleks peab tal endal tugev tahe olema.
Sillamäelt Põltsamaale tulnud 12. klassis õppiv Veera lausus, et sattus noorte tulevikumängu oma kodulinna noortekeskuse juhataja soovitusel. Veera sõnul on Sillamäel keeruline eesti keelt õppida, sest puudub võimalus selles keeles suhelda. Veera arvates on Sillamäe Eestis asuv vene linn. Samas lähevad paljud sillamäelased tööle välismaale ja õpivad pigem ära selle riigi keele, kus nad töötavad, mitte eesti keele. Selleks, et vene keelt kõnelevad inimesed õpiksid eesti keelt, tuleks Veera arvates luua suuremad suhtlemisvõimalused kahe erineva kogukonna vahel, eeskätt just noorte vahel.
Tulevikumängus osalenud 5. klassi tüdruk Liili Paidest ütles, et sattus Põltsamaale tänu oma sõbrannale, kes talle selle ürituse kohta informatsiooni andis. Liili sõnul on ka Paides noortekeskus olemas, kuid Põltsamaal on see suurem ja tema arvates ka hubasem.
Liili oli rahul sellega, et sattus ühte võistkonda vene keelt kõnelevate noortega. Tema arvates tasub eesti noortel ka vene keelt õppida. Kui Liili satuks praegu üksi venekeelsesse keskkonda, siis enda arvates ta seal veel toime ei tuleks. Kuid ta loodab vene keele sellisel tasemel selgeks saada, et seda keelt rääkivate inimestega suhelda saaks.
Parima idee välja pakkunud võistkonna valisid noored endi seast ise. Noored pidasid parimaks bussiideed, mis looks vaba aja sisustamiseks innovaatilise ja mobiilse võimaluse.
i
TOOMAS REINPÕLD
