Ülemöödunud nädalal, 6. ja 7. novembril peeti Vastseliina gümnaasiumis ärksamate keele- ja kirjandushuviliste neljas õppelaager “Keelevarjud kirjanduses”. Laagrist võttis osa 113 õpilast, mis näitab seitsmenda kuni 12. klassi õpilaste seas järjest kasvavat huvi eesti keele ja kirjanduse vastu. Laagris tutvustati noortele tänapäeva kirjanikke ja luuletajaid ning nende loomingut. Tänavu olid külalisteks 2013. aasta eesti kirjanik Urmas Vadi, kirjanik Birk Rohelend ja luuletaja Kristiina Ehin.
Laagrist võttis osa 16 Lõuna-Eesti kooli. Need olid Haanja, Misso ja Kuldre kool, Võru kesklinna kool, Krabi, Osula, Rõuge, Sõmerpalu ja Valga põhikool; Antsla, Vastseliina, Valga, Võru Kreutzwaldi gümnaasium ja Tartu Tamme gümnaasium; Varstu keskkool; Võru 1. põhikool.
Laager oli sisustatud innustava tegevusega, loengute kuulamisega, luuletuste kirjutamisega, öölugemise ja palju muu huvitavaga. Toimusid töötoad ja rühmatöö, mis tutvustas keelevarjude kasutamise võimalusi kirjanduses.
Loomingulisem oli laagri esimene päev, mil kohtuti laagri külaliste Urmas Vadi, Birk Rohelennu ja Kristiina Ehiniga, kes avasid õpilastele uusi huvitavaid vaatenurki kirjanduses. Urmas Vadi tutvustas oma loomingut ja rääkis kirjanikuks saamisest. Birk Rohelend rõhus seevastu aga sellele, kuidas kirjanik peab elus läbi lööma ja kust tulevad ideed. Tema jutust jäi kõlama peamine mõte: “Ükskõik, mida sa teed, sa pead tegema seda õnnelikult”.
Noored tulid uut õppima
Luuletaja Kristiina Ehiniga loeti luuletusi, mis õpilased ise kirjutanud olid. Viimane julgustas õpilasi niivõrd, et lõpuks tahtsid väga paljud teistega oma loomingut jagada. “Kõige lõbusam on laagri juures see, et oleme terve päev sõpradega luuletusi koostanud, mis tulevad siin nagu iseenesest. Siin on väga avatud ja loominguline keskkond,” kommenteeris Võru 1. põhikooli õpilane Kevin Marks.
“Alati on tore kohtuda loovate inimestega ja osa saada nende kogemustest,” sõnas Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi abiturient Rainer-Gregor Parijõgi.
Teisel päeval toimusid töötoad. Mirli Isaki ja Kristi Pettai juhendamisel kirjutati alusteksti põhjal veel viimaseid luuletusi, Vastseliina gümnaasiumi tööõpetuse õpetajaga valmistati klaasist ehteid, algklassiõpetaja Helju Sarapuu juhendas liivatrüki tegemist, Kauksi Ülle tutvustas oma loomingut ning näitas laagrilistele filmi. Lisaks käidi ka Vastseliina linnusega tutvumas ja toimus keskajast inspireeritud kirjandustund.
Noored tulid laagrisse, et õppida midagi uut, sõbruneda teiste koolide õpilastega, luua midagi koos ja oma loodut presenteerida. Õpilased said laagrist juurde palju uusi teadmisi ja kogemusi – kellele hakkasid rohkem luuletused meeldima, kes sai kirjanikelt inspiratsiooni ise midagi kirjutada.
Et Võrumaal oleks huvitav
“Kirjandushuvilised, kes siia tulid, ei pidanud kindlasti pettuma,” ütles Kevin Marks. “Samuti saime oma esinemisoskust arendada, esitades luuleülesannetega seotud omaloomingut. See osa meeldiski mulle vahest enim, tore on näha inimeste reaktsiooni, kui erined massist heal viisil ja näitad seda neile,” sõnas Rainer-Gregor Parijõgi.
See laager on saanud toimuda nelja õpetaja – Kristi Pettai, Raili Leesalu, Mirli Isaki ja Külli Lendsaare — entusiasmist, et õpilased saaksid areneda. “Meie eesmärk on viia noori keelele ja kirjandusele lähemale, kuid “aitähi” eest ei tule ükski kirjanik meie noortele esinema,” tõdes emakeele ainesektsiooni juhataja Raili Leesalu. Lõviosa laagri korraldamise rahast on tulnud hasartmängumaksu nõukogust, kuhu koostöös Sõmerpalu põhikooliga kirjutati projekt. Lisa saadi veel kohalikelt ettevõtjatelt.
Et tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas läbi lüüa, vajab noor inimene mitmesuguseid kogemusi, et olla tulevikus konkurentsivõimeline nii õppimises kui ka tööturul. Kas tõesti jääb laagri korraldamine ainult õpetaja hobiks või on see siiski osalt ka maavalitsuse huvi, et noortel oleks põnev Võrumaal õppida …?
i
MARGARETA PALGI
