Lohusuus eilseni toimunud laagri teemaks oli juhtida noorte tähelepanu Peipsi järvele ja röövpüügi kahjulikkusele.
Laagriprojekti autoriks on Richard Reisenbuk ja meeskonnas on veel kolm kohalikku noort.
SA Archimedes noorsootööagentuuri taotlust esitades haaras noormehe sõnul teda hirm kohe mitmel korral. Kõigepealt, et kuidas võetakse vastu esitatud taotlus ja kas ka rahastuse saab.
Vastutus tundus suur
Projekt nägi ette üsna detailset kirjelduse vajadust: kuidas tagatakse noorte ohutus, korraldamise koha heakord, algne päevakord ja noortegruppide kirjeldus. Laagris osalevad noored kolmest piirkonnast ja koostööpartneriteks on Lohusuu ja Raja noortekeskused ja Mäetaguse kool. „Teist korda oli korraks kõhe siis, kui taotlus rahuldati ja tuli ka tegelikult laagrit tegema hakata. Vastutus tundus suur, aga praeguseks on hea meel, et ette võetud sai,” on Richard rahul.
Kõik noori huvitavad tegevused sai üle vaadatud ja teha oleks tahtnud veel palju, kuid ajapiirang pani asjad paika ühelt poolt ja alati pidi tegevus ka mõistlikkuse piiridesse jääma.
Järgmiseks sammuks oli esmakohtumine koostööpartnerite noortega, kus pandi paika kõiki huvitavad tegevused, just seotud röövpüügi ja kogu vee temaatikaga. Päevakavasse sai sisse nii esmaabi kui ka veeohutuse koolituse läbimine, kohtumine kutseliste kaluritega, veega seotud mängud ja kanuutamine.
Noori oli kokku 30 vanuses 11–19 aastat ja laagrikeelteks nii eesti kui ka vene keel. Omavahel suheldes sai juurde õppida vajalikke sõnu ja keegi ei jäänud kõrvale, kinnitavad noored ise. Mida rohkem keeli oskad, seda rikkam oled ja laagrisse tulekut keeleoskus ei takistanud. Otsima tuldi laagrikogemust, võimalust olla koos sõpradega ja ka uusi sõpru juurde saada.
Kummalisel kombel oli kohtumisel kohmetus ka pikaaegsetel sõpradel, sest kaua pole olnud võimalust koos olla. Sõbrad Aleksander ja Danil kinnitasid, et laagris on lahe ja hommikune ärkamine pole mingi mure. Kuigi kogu aeg on mingid põnevad tegevused, aga vahel tahaks lihtsalt olla ja puhata, see oli poiste soov.
Häid mõtteid toetatud
Lõbusas omavahelises nääklemises on tore kaasa teha ja seda kõrvalt vaadata. Noored loodavad, et varsti algab kool, saab jälle palju koos olla ja toredaid asju ette võtta.
Lohusuus pööratakse suurt tähelepanu noorte kaasamisele aktiivselt kõike neid puudutavat ette võtma. Aastate jooksul on kirjutatud projekte ja saadud rahastusi, et erinevaid üritusi korraldada.
Suunajaks ja juhendajaks noortel on Kaidi Forostovets, kes Lohusuu noortega toimetanud kümme aastat. Ta otsib kohti, kuhu projektitaotlusi esitada ja pakub selle eestvedajaks välja just selle noore, keda konkreetne teema enam kõnetab. Kohti, kust rahalist toetust taotleda saab, on üsna mitmeid ja kui mõte on hea, siis on ka alati rõõmuga toetatud. Noortekohtumiste elluviimist rahastatakse Haridus-ja Noorsooameti toel.Peab lihtsalt ise usin olema.
Kaidi sõnades ja silmades on suur uhkus, kui ta räägib noorte tegemistest. Noorsootöös ennast ise täiendanult tõdeb ta, et päris tõeliseks noorsootöötajaks sai ta ikkagi kogemuste ja koostöö kaudu noorte endaga.
„On tekkinud suur vastastikune usaldus. Hea meeskonnatöö on lõpuks kõige aluseks,” ütleb Kaidi rõõm hääles. „Aastad on möödunud ja lapsed on selle aja jooksul kasvanud suurteks ja toredateks inimesteks ja nende tuleviku suhtes ei pea muret tundma.”
Kaidi kiidab viimasel ajal hoogustunud noorsootöötajate omavahelist suhtlemist ja koostööd.
See muudab töö noortega kvaliteetsemaks ja saab üksteistega kogemusi ning soovitusi jagada. Noori julgustades ja kaasa aidates saadakse paremaid kogemusi ja oskusid oma edasises elus kvaliteetsemalt hakkama saamiseks. Tervetest ja tugevatest noortest kasvavad terved ja tugevad täiskasvanud.
ULVI TAMM
