Tänavu alustas riik taas teise samba pensionimaksetega, millest saavad aastail 2014-2017 enam osa inimesed, kes vahepealsel riigipoolsete maksete pausiperioodil ise teise samba maksetega jätkasid. Siiski ei jõua taastunud maksed kõigi vahepeal maksmisega jätkanuteni ning riigi poolt aastal 2014-2017 lubatud kompensatsioonist jäävad ilma kodused emad ja töötud.
Naistele, kes sünnitavad lähiaastatel ja tasusid ise riigipoolse pausi ajal kogumispensioni makseid, on pilt üsna ebamugav. Kui riigipoolse kompensatsioonimehhanismi kohaselt on vabatahtlikult makseid jätkanud inimestele aastail 2014-2017 riigi poolt lubatud lisada teise samba pensionifondi nelja protsendi asemel kuus protsenti brutopalgast, siis koduseks jäävad naised saavad riigilt vaid protsendi vanemahüvitisest. Töötades keskmist palka (orienteeruvalt 800 eurot) teeninud naise jaoks tähendab see pooleteise aasta jooksul kaotust pensionifondi sissemaksetes orienteeruvalt 1008 eurot, mis 35 aasta pärast võiks pensionifondide tänaseid keskmisi tootlusi arvestades väärt olla pea 8190 eurot ehk ligemale 128 000 krooni. Pikemas perspektiivis tähendab see naiste ja emade seisukohast väiksemat pensioniraha ning paraku ka suuremat vaesusriski eakana.
Ka praegused noored emad, kes küll mullu kenasti kaks protsenti brutopalgast pensionifondi tasusid, nüüdseks aga lapse sünni järel koduseks on jäänud, jäävad taastunud riigi poolsest kaheprotsendilisest maksest ilma ja saavad vaid kõigile vanemahüvitise saajatele ette nähtud protsendilise makse. Süsteem ei arvesta sellega, kas nad vahepealse pausi ajal ise makseid tegid või mitte ja kohtleb kõiki koduseid emasid võrdselt. Ka ei arvata vanemahüvitiselt maha inimese enda makset pensionifondi. Seega ei saa täna vanemahüvitist saavad naised oma teise samba pensionifondi pooleteise aasta jooksul panustada rohkem kui protsent hüvitise määrast, mille riik tasub. Kui noor ema soovib olla kodune kauem kui vaid vanemahüvitise maksmise perioodil, kaotab ta pärast maksmise lõppu kuni tööleasumiseni üldse õiguse teise samba makseteks, seda olenemata sellest, kas ta vahepeal ise makseid tasus või mitte. See tähendab ka tänastele kodustele vanematele pikemas perspektiivis juba suurema summa kaotamist, sest tulevast aastast taastuvad riigipoolsed neljaprotsendilised maksed teise pensionisambasse.
Sama probleem puudutab töötuks jäänud või tulevikus tööta jäävaid inimesi, kes teise samba makseid pausiperioodil vabatahtlikult jätkasid: kui nad on kompensatsiooniperioodil ilma tööta, jäävad nad ilma ka riigipoolsetest hüvitismaksetest. Tänased töötud jäävad ilma taastunud riigipoolsest kaheprotsendilisest maksest brutopalgalt, tuleval aastal aga juba neljaprotsendilisest.
Pensionisüsteem ei võta arvesse erandeid ja elusündmusi ning lisaks eeltoodud näidetele mõjutab pensionifondi sissemaksete suurust vastavalt positiivselt või negatiivselt sissetulekute tõus või langus nimetatud ajaperioodidel. Näiteks kui inimene esitas maksete jätkamise taotluse, kuid töö kaotamise tõttu mullu sissemakseid ei teinud, on tal siiski võimalik tööle asudes aastatel 2014-2017 suuremas mahus sissemakseid saada.
Uuringud näitavad, et elanike usaldus pikaajalise kogumise suhtes on väike.
Kõik erandid, mille puhul süsteemiga liitunud inimesed tunnevad, et neid ei kohelda paindlikult ja õiglaselt ning antud lubadused ei kehti, kahjuks usaldust ei kasvata.
Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel – töötav inimene kogub oma pensioni ise, makstes oma brutopalgast kaks protsenti pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33-protsendilise sotsiaalmaksu arvelt neli protsenti. Kohustusliku kogumispensioni makse tasumist ei toimu, kui inimene tööl ei käi ja tal puudub sotsiaalmaksuga maksustatud tulu.
Aastal 2009. peatati riigipoolsed maksed teise samba pensionifondidesse poolteiseks aastaks. Inimestel oli võimalus selle aja jooksul ise vabatahtlikult makseid jätkata või ka omapoolsed maksed peatada. Neile, kes ise kaheprotsendiliste maksetega aastatel 2010-2011 jätkasid, lubas riik kompensatsioonimehhanismi – aastail 2014 kuni 2017 maksab riik tavapärase nelja protsendi asemel sambasse omalt poolt kuus protsenti.
Kogumispensioni teise samba sissemakseid jätkas perioodil 1. juuni 2009 kuni 31. detsember 2010 vabatahtlikult üle 200 000 inimese ehk 37 protsenti liitunutest. Käesoleva aasta 31. jaanuari seisuga sai vanemahüvitist 17 041 inimest ja töötuna oli arvel 66 810 inimest.
i
PIRET SUITSU, Swedbank’i eraisikute rahaasjade teabekeskus
