Näiliselt kõige lihtsam moodus on võtta lahti Internet ning külastada vastavaid kuulutusteportaale, kus on kirjas vabad töökohad. Samuti saab sinna ka oma töösoovikuulutuse üles ?riputada?. Tegelikkus on aga selline, et sealsed kuulutused on enamuses mõeldud oskustöölistele, kellest igal pool tohutu puudus. Teiseks takistuseks on asjaolu, et enamus firmasid ei soovi oma alluvusse alaealisi, kelle tööpäev ei tohi olla 8 tundi või rohkem ning kelle füüsilised ja vaimsed võimed ei ole pahatihti samal tasemel kogenud töötajate omadega. Veel üheks raskendavaks faktoriks on see, et ei taheta palgata töötajaid, kes sügisel nagunii lahkuvad. See paneb firmad ebamugavasse olukorda, sundides neid mõtlema asjaolule, et paari kuu pärast peavad nad jälle uue töötaja otsima.
Võetakse puhkajaid asendamaSiiski on palju suurfirmasid, kes vajavad suvel puhkavatele töötajatele asendajaid. Üheks selliseks ettevõtteks on Põltsamaa Felix, kes igal suvel endale noori appi on palganud. Personalijuht Helgi ?ukovit? sõnul palkavad nad eelkõige täisealisi, kuid vajadusel ka nooremaid, kes on vähemalt 16-aastased.
?Tütarlaste tööks on peamiselt kurkide purkipanek ja noormehed tegelevad abitöödega, näiteks kurkide ettetoomisega pakkijatele,? rääkis personalijuht.
Samuti on pea igal aastal palgatud noori ASi Scandi Floor Eesti koosseisu. Firma tegevjuhi sõnul neil hetkel koolinoori kollektiivis pole, kuid suve jooksul võidakse neid vajada.
Üsna sageli leiavad noored suveks töö oma vanemate kaudu. Kui lapsevanem on firmaomanik, siis minnaksegi tihtipeale oma vanemate palgale. Taoline variant on vaieldamatult lihtne ja mugav, kuid võib samas tekitada perekonnas palju sisepingeid. Selline perefirma traditsioon on rohkem omane Põhja-Ameerikale kui Eestile.
18-aastane Kalvi on viimased kolm suve käinud tööl samas firmas, kus tema emagi, ning omavahelisi erimeelsusi pole selle pärast veel ette tulnud. Sel aastal on noormehel käsil koolilõpetamine ning töölemineku plaan tuleb jätta hilisemaks ajaks.
Võib minna ka välismaaleTänapäeva üheks tõusvaks trendiks on minna tööle välismaale. Noorte meelispaigaks on muutunud Soome, kuhu minnakse valdavalt maasikaid, vaarikaid, herneid või muid aedvilju korjama. Inglismaale tahavad tütarlapsed lapsehoidjateks minna. Praegu 21-aastane Kristel läks Suurbritanniasse au-paire?iks pärast gümnaasiumi lõpetamist ning oli kodumaast eemal poolteist aastat. Nüüdseks Eestisse naasnud ja õpinguid jätkav neiu räägib, et ainult raha pärast ei tasu sinna kindlasti minna, sest kui töö ei meeldi ja keskkonnaga ei kohane, siis on võõral maal viibimine praktiliselt väljakannatamatu. Temal isiklikult tekkis koduigatsusega suuremaid raskusi pühade, näiteks jõulude ning aastavahetuse ajal.
Loomulikult sobivad suviseks rahateenimiseks kõige paremini hooajatööd, nagu igasuguste põllu- ja aiasaaduste korjamine ning hooldamine, sest sellist tööjõudu on alati vaja. Jõgevamaal on selleks võimalusi õige mitmeid, sest ümberringi tegeldakse ohtralt põllukultuuride kasvatamisega. Teraviljakasvatajad värbavad endale noori kevadel põldudelt kivikoristuseks ning vilja valmides läheb tarvis tuulekaera korjajaid. Samuti läheb abikäsi vaja marjahooajal vaarika- ning maasikakasvatustaludes, kus pererahvas kindlasti oma jõududega kogu saaki ära ei suudaks korjata.
Seega võib öelda, et suveks töö saamiseks on noortel väga mitmeid võimalusi, kuid neil peab olema endal piisavalt pealehakkamist, et meelepärane rahateenimisvõimalus leida.
EILI KOITLA
