Millest sinu töö rääkis?
“Töö teemaks oli katlakivi vähendamine magnetseadme abil. Magnetseade paigaldatakse veetorusse nii, et vesi sellest läbi voolaks. Magnetväli mõjutab vett ja seda kuumutades tekib katlakivi vähem.”
Miks sa selle töö kirjutasid?
“Meie koolis, Jõgeva Ühisgümnaasiumis, on 11. klassis kohustuslik teha uurimistöö. Et mulle keemia meeldib, siis otsustasin teha midagi keemiaalast. Konkreetselt selle teema pakkus välja juhendaja Neeme Katt. Eelmisel aastal uuris üks poiss vee karedust ja võimalusi, kuidas karedust ning katlakivi teket vähendada. Ta pakkus oma töös lahendusena välja magnetseadme, kuid ise selle tegemiseni ei jõudnud. Siis me mõtlesimegi juhendajaga, et mina võiksin proovida asja edasi arendada ja seadme valmis teha.”
Kas keemia ongi Su lemmikaine?
“Kas just lemmik, aga meeldib küll. Ühte ja ainsat lemmikut mul pole. Bioloogia on huvitav ja kirjandus meeldib ka.”
Kas seadet, millest kirjutasid, saab ka reaalselt kasutada?
“Jah, mu eesmärk oli teha midagi sellist, millel ka praktiline väärtus oleks. Töö käigus valmistasin ise arvuti kõvaketta magnetitest seadme ja võrdlesin seda nendega, mis poes müügil.”
Kumb siis parem oli?
“No poe seade oli parem, aga ka minu oma oli efektiivne.”
Kuidas Sa magnetseadmeid võrdlesid?
“Mul oli kolm veeproovi. Üks oli tavaline kraanivesi, teine läbi poe magnetseadme voolanud vesi ja kolmas minu tehtud magnetseadmest läbi käinud vesi. Ma kuumutasin neid eraldi ja vaatasin, kui palju tekib katlakivi. Poest ostetud seadmega tekkis 8,3 korda vähem katlakivi, kui oli tavalises vees. Minu seadmest läbi tulnud vee puhul oli see näitaja 3,7.”
Kas Sa plaanid seda teemat ka edasi uurida?
“Ma olen sellele mõelnud, kuid ei ole veel kindel, kas ma seda teen. Juhendaja on pakkunud ka muid teemasid, aga kuna tulemas on eksamite aasta, siis ma ei tea, kas jõuan.”
Sa oled oma tööga osalenud konkurssidel. Millistel?
“Käisin Globe?i programmi konkursil, kus sain esimese koha. Esimese koha sain ka Eesti Noorsootöö Keskuse korraldatud keskkonnaalaste uurimistööde konkursil. Eesti õpilaste teadustööde riiklikul konkursil sain teise koha.”
Missugused võistlused Sul veel ees seisavad?
Tulemas on ühe Stockholmi konkursi Eesti eelvoor. See on veeteemaline konkurss ja kes selle Eestis võidab, sõidab edasi võistlema Rootsi. Noorsootöö keskuse konkursi võitjana lähen ma juuni alguses Türki rahvusvahelisele konkursile. Sihtasutuse Archimedes korraldatud riiklikul konkursil sain küll teise koha, kuid lisapreemiana lähen järgmisel aastal noorte teaduskonverentsile Ameerikasse.”
Mis Sa arvad, kuidas Sul seal läheb?
“Ma ei tea, ei oska üldse arvata. Oleneb sellest, kuidas närv vastu peab ja millised teiste osalejate tööd on. Ka see on oluline, kuidas oskan ?ürii küsimustele vastata. Eks ma ikka loodan, et läheb hästi, aga kui hästi, ei oska ma küll praegu ennustada. Varem ju pole midagi sellist teinud.”
Kui Sinu klassikaaslased seda tööd loeksid, kas nad saaksid sellest aru?
“Jah, ma arvan küll. Kui ma oma tööd klassis kaitsesin, siis vaatas küll osa kaasõpilasi mind küsiva pilguga. Kohati oli ilmselt veidi keeruline. Aga esitlesin ju lühikokkuvõtet, kus tõin välja kõige tähtsama. Arvan, et kui tervet tööd lugeda, siis saab aru küll. Seal on teoreetiline taust piisavat selge. Ma olen ka ise kaasõpilaste töid lugenud, just keemiaalaseid. Pealkirjad ehmatavad algul ära, aga kui lugema hakata, siis on kõik arusaadav.”
Kust hankisid teadmised, et seda tööd kirjutada? Üksnes keemiatunnis õpitust jäi arvatavasti väheks?
“Enne katsete tegemist otsisin kirjandusest ja internetist teoreetilist materjali vee kareduse, magnetite ja magnetseadme kohta.”
Kas internet on hea allikas teadustöö tegemiseks?
“Sealt leiab päris palju infot. Mulle tehti konkursil märkus, et kirjanduslikke allikaid võiks rohkem olla. Paraku pole Jõgeva raamatukogus selleteemalist kirjandust just palju. Vajalikud teosed leiaks ilmselt ainult Tallinnast ja Tartust.”
Kas Sul oli seda uurimust huvitav teha? Kas paid palju uusi asju teada?
“Jah. Õppisin, kuidas katseid teha, ning ka seda, kuidas tuleb teadustööd vormistada.”
Mida Sulle vabal ajal teha meeldib?
“Käin kooli näiteringis ning tegelen rahvatantsuga.”
Kool pakub siis üsna palju võimalusi. Aga kuidas on lood Jõgeva linnaga? Kas noortel on siin piisavalt vaba aja veetmise võimalusi?
“Ma arvan, et kes tahab oma aega hästi sisustada, see saab seda ka teha. Aga kohti, kus käia, võiks alati rohkem olla. Mina tunnen puudust kohvikust.”
Millised on Su plaanid pärast keskkooli lõpetamist?
“Lähen ülikooli, aga ma ei tea, kas just päris puhast keemiat õppima. Võib-olla õpin proviisoriks.”
LIIS ROHTMETS
