Neljarealise maantee ehitamise plaanist ei ole loobutud

Tallinna-Tartu maantee Põltsamaa ja Tartu vahelisele teelõigule kavatsetakse rajada 2+1 lahendusega möödasõidualad. Selleks asutakse koostama vastavat eskiisprojekti. Nimetatud lahenduse planeerimine Põltsamaa ja Tartu vahelisele maanteelõigule viib mõtteni, et kas nüüdseks ollakse  loobutud plaanist ehitada kogu Tallinna-Tartu maantee välja neljarealisena. Maanteeameti lõuna regiooni asedirektor ehituse alal Janar Taal kinnitas, et  plaanist pole siiski loobutud.  

Möödasõiduks 1,2 kilomeetri pikkused lõigud

Praeguseks on koostatud planeeringud nende maakondade jaoks, mida tulevikus Tallinna-Tartu maantee läbima hakkab.  Taali sõnul pole Mäo-Tartu vahelisel teelõigul liiklussagedus veel nii suur, et eeldaks neljarealise maantee väljaehitamist lähema 20 aasta jooksul.

Esimese klassi nõuetele vastavat teed hakatakse kavandama siis, kui eeldatav liiklussagedus lähema 20 aasta perspektiivis on 14 500 autot ööpäevas. Tallinna sissesõidul Jüri piirkonnas on liiklussagedus näiteks 15 000-18 000 sõidukit ööpäevas ning Aruvalla-Kose lõigul, kus neljarealist maanteed hetkel välja ehitatakse, läheneb liiklussagedus 10 000 sõidukile ööpäevas. Põltsamaa ja Tartu vahel on liiklussagedus 5900-6300 sõidukit ööpäevas. Seetõttu kavandab maanteeamet praegu alternatiivset viisi 2+1 sõidualade näol, et mainitud teelõik ohutumaks muuta.  

Möödasõidualad ei kulge kogu Põltsamaa-Tartu teelõigu pikkuses. Eskiisprojekti koostades püütakse leida 2+1 lahenduse väljaehitamiseks 1,2 kilomeetri pikkused teelõigud, kus möödasõidualad saaks välja ehitada minimaalsete kulutustega. 

Liiklus ohutum ja liiklejad rahulikumad  

Need teelõigud peaksid olema sellised, kus möödasõidualade rajamiseks poleks tarvis maanteed õgvendada ning kus poleks vaja ehitada eritasandilisi ristmikke ega kogujateid. Järelikult   jääb sellest projektist välja ka Põltsamaa-Jõgeva mitmetasandilise ristmiku ehitamine. Ennekõike sobivad möödasõidualade väljaehitamiseks suurte metsamassiivide vahelised alad.

Möödasõidualad suurendavad liiklusohutust ja samas ka rahustavad liiklejaid. Kui sõidukijuht teab, et näiteks kahe kilomeetri pärast jõuab ta möödasõidualale, kus ta saab ees liikuvatest sõidukitest mööduda ohutult, ei hakka ta seda manöövrit varem alustama. Selliseid möödasõidualadega lahendusi võib kohata nii Soome kui Rootsi maanteedel.  

Maksumus seni teadmata

Mis saab edaspidi Tallinna-Tartu maantee Paide ja Põltsamaa vahelisest teelõigust, seda Janar Taal praegu öelda ei oska, sest uus teehoiukava, kus teedega seotud probleeme täpsemalt käsitletakse, on alles koostamisel. Eskiisprojekt 2+1 lahendusega Põltsamaa-Tartu vahelise teelõigu kohta loodetakse valmis saada tänavu novembris. Sel juhul saab järgmisel aastal otsustada, millistele Põltsamaa ja Tartu vahelistele teelõikudele  koostatakse tehniline projekt, millele vastavalt möödasõidualad välja ehitatakse. Esimesi möödasõidualasid hakatakse siia välja ehitama Euroliidu uuel rahastusperioodil, kuid kõiki sellele teelõigule kavandatavaid möödasõidualasid järgmise perioodi jooksul ilmselt välja ehitada ei jõuta. Täpsemat ehitustööde algusaega Janar Taal öelda ei osanud, sest see selgub pärast uue teehoiukava valmimist. Kalkulatsiooni, kui palju Põltsamaa ja Tartu vahelisele teelõigule möödasõidualade väljaehitamine kokku maksma võiks minna, hetkel koostatud pole.

i

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus