|
|
Juba pikki aastaid on Eestis jutuks olnud Tallinna –Tartu maantee ümberehitamine neljarealiseks. Eriti palju pole selles osas veel ära tehtud, kuid ettevalmistused töödeks siiski käivad. Eelmisel nädalal toimus Põltsamaal Tallinn-Tartu maanteed käsitleva teemaplaneeringu arutelu, mis puudutab maantee ümberehitamist kilomeetritel 92.-183. |
Planeeringu koostamist korraldava OÜ Artes Terrae planeerija Heiki Kalbergi sõnul on planeeringu tellijateks Järva, Jõgeva ja Tartu maavalitsus ning planeeringust on huvitatud maanteeamet. Tallinna –Tartu maantee ümberehitamise planeerimisel pole veel jõutud sellisesse faasi, kus ehituslikud lahendused oleksid juba kavandatud. Praegu pannakse paika alles nn maantee trassikoridori ja seetõttu pole hetkel teada täpne tee asukoht trassikoridori piires. Kõnealuse teemaplaneeringuga ollakse hetkel avaliku väljapaneku etapis. Seejärel saadetakse teemaplaneering järelevalve teostamiseks siseministeeriumi, kust see maavanemate juurde kehtestamisele jõuab.
Põllumehed pole rahul
Põltsamaal tekitasid vaidlusi kaks varianti, kus ühe puhul mööduks tulevane maantee linnast lääne poolt ja teise variandi puhul ida poolt. Tee ehitamisega lääne poolt linna olid nõus peamiselt sealse piirkonna põllumajandusettevõtjad, kelle maavaldusi teetrass siis ei puudutaks. Seetõttu langes ka Põltsamaa vallavolikogu otsus just selle variandi kasuks. Tasuvusanalüüsi põhjal selgus aga, et kui maantee läheb linnast lääne poolt mööda, siis oleks see liialt kallis.
Tegelikult on planeeringus välja toodud kaks koridori. Neist laiem, 650-meetrine, tähistab trassikoridori ning teine, kitsam, 150-meetrine, tee- ja teekaitsevööndi ala. Teetrassi laius, mis koosneb neljarealisest teest ja vastassuunalisi teid lahutavast eraldusribast, on 50 meetrit. Mõnes kohas on vajalik rajada tee äärde ka müratõkked või müravallid ja sellisel juhul hõlmab tee koos müratõketega enda alla kuni 70 meetri laiuse ala. Kohtades, kus tee ehitamiseks ruumi napib, saab neljarealise maantee mahutada ka kuni 40 meetri laiusele alale.
Kas neljarealisel on mõtet?
Endine teedeinsener Jaak Valgemäe tõstatas küsimuse, kas üldse on mõtet ehitada neljarealine maantee kogu pikkuses Tallinna ja Tartu vahele. Tema sõnul näitavad praegused prognoosid, et sellist sõidukite hulka, milleks oleks vajalik neljarealine maantee, pole mõnedel lõikudel kusagilt paistmas. Maanteeameti projektijuht Andres Urm lausus vastuseks, et vastavalt kehtivatele teede projekteerimise normidele ja nõuetele ning läbi viidud liiklusuuringutele võib eeldada, et neljarealise tee järele tekib tulevikus vajadus. Kui vajadust ei teki, siis neljarealist teed ka ei ehitata.
Heiki Kalberg kinnitas, et kõigepealt koostatakse eelprojekt, mille käigus teavitatakse kõiki maaomanikke, kelle valdusi tulevane maantee puudutab. Eelprojektis on juba täpsemalt kirjeldatud kõiki tee rajamisega seotud ehituslikke aspekte: kuhu tuleb teetrass, kuhu ehitatakse kogujateed, kuhu ristmikud jne. Kalbergi sõnul lahendatakse kõik tekkivad planeeringuvaidlused siseministeeriumi kaudu. Üks koosolekul osalenu päris, miks kavandati teetrass läbi temale kuuluva metsa, kuigi selle oleks saanud suunata põllule. Heiki Kalberg lausus, et iga konkreetse juhtumiga pole ta kursis, kuid näiteks esimese klassi maantee kurvide raadiused on täpselt kindlaks määratud ja seetõttu ei ole igal pool võimalik trassi asukohta muuta.
Adaveres poolitab maantee praegu aleviku ja nii tuleb asula lastel üle tee koolis käia, samuti tuleb paljudel tööle pääsemiseks maantee ületada. Selliseid näiteid võib tuua teisigi.
Mitmed inimesed olid avaldanud soovi, et uue maantee äärde rajataks ka müratõkked. Kalbergi sõnul teemaplaneering müratõkete rajamisega seotud küsimusi ei lahenda. Tulevasel Tallinna-Tartu maanteel on ainult kaks lõiku, kus müra ei ole probleemiks, need on suurte metsamassiivide vahel.
Kaheksast planeeringuvaidlusest leidis kohapeal lahenduse üks, ülejäänud maaomanike ja -kasutajatega läbirääkimised jätkuvad.
Millal Tallinna-Tartu maantee täies pikkuses neljarealiseks ehitatakse, ei oska keegi täpselt öelda. Kindlasti ehitatakse kõigepealt ümber liiklusohtlikumad teelõigud, kuid see ei tähenda, et sealgi maantee kohe neljarealiseks muudetakse.
i
TOOMAS REINPÕLD
