Teisipäeva õhtul sai Puurmani lossis teoks põhjalikult ette valmistatud nelja Põltsamaa piirkonna omavalitsuse ühinemislepingu allkirjastamine. Ühinemislepingule andsid allkirja Põltsamaa linna, Põltsamaa valla, Pajusi valla ja Puurmani valla juhid.
Pärast järgmise aasta kohalikke valimisi moodustuv natuke alla 11 000 elanikuga ühendomavalitsus hakkab kandma nime Põltsamaa vald.
Puurmanisse kogunenud nelja omavalitsuse volikogude ja linna- ning vallavalitsuste esindajate poole pöördunud Puurmani vallavolikogu esimees Aare Järvik lausus, et tal on hea meel tervitada külalisi ajaloolises Puurmani lossis, kus allkirjastatakse ajalooline otsus. Selle otsuse tulemuseks on olukord, kus Eesti kaardilt kaob neli väikest omavalitsust ja selle asemele moodustub üks suur omavalitsus. Puurmani vallavolikogu esimees toonitas, et juba pikka aega on tehtud üle valla ja linna piiride ulatuvat koostööd. Koostöö on toiminud nii kultuuri-, spordi- kui muudes valdkondades.
Tulevik on noorte kätes
Järvik märkis, et eelolevatel kohalikel valimistel osalevad just need inimesed, kelle jaoks on nende kodupaik oluline ja kellel on siiras soov kodukoha hea käekäigu nimel oma panus anda. Järvik toonitas, et meie tulevik on noorte inimeste kätes ning kutsus noori aktiivselt kodukoha tegemistes kaasa lööma.
Puurmani vallavanem Margus Möldri meenutas, kuidas nelja omavalitsuse ühinemisprotsess alguse sai. Tema sõnul oli see äärmiselt tegus ja infost tulvil aeg. Margus Möldri sooviks on, et moodustuv ühisvald oleks ühtekuuluvustunnet omav omavalitsus, millel on konkreetne keskus ja konkreetne suund.
Maavanem Viktor Svjatõšev lausus, et küllap teenivad tulevase ühisvalla juhid oma rahvast edasi sama hästi nagu nad seda praegustes väikestes omavalitsustes on teinud. Põltsamaa piirkonna omavalitsuste ühinemisläbirääkimisi nõustanud konsultant Rivo Noorkõiv sõnas, et haldusreformi on võimalik teha sajandis kord või kaks. Selles mõttes on ühinemislepingu allkirjastamine märgilise tähendusega. Noorkõivu sõnul on tal natukene kahju sellest, et praegu ei istu selle laua taga nende omavalitsuste esindajad, kes algselt Põltsamaa piirkonna omavalitsuste esindajatega läbirääkimisi alustasid.
Põltsamaa vallavolikogu esimees Indrek Eensalu lausus, et ühinemisläbirääkimisi alustades oli neid tõepoolest ühise laua taga oluliselt rohkem kui tänaseks alles oli jäänud. Eensalu sõnul ei saa ühinemislepingu allkirjastamise järel rääkida sellest nagu oleks nüüd finišisse jõutud. Tegelikult läbiti alles esimene etapp ja jõuti teise. Eensalu kutsus kõiki kohal olnud aktiivseid inimesi tulevase Põltsamaa suurvalla volikogusse kandideerima. Põltsamaa linnavolikogu esimees Andres Vään lausus, et haldusreform on kestnud tõusude ja mõõnadega peaaegu veerand sajandit, kuid seda suurem on rõõm tõdeda, et see protsess on jõudnud välja ajaloolise tulemuseni. Vään meenutas hiljuti president Kersti Kaljulaidi öeldud sõnu, et praeguseks jõuti läbida alles haldusterritoriaalne reform ja sisuline liitumisprotsess seisab alles ees.
Mõtlemises on vaja muutusi
Puurmani vallavanem Margus Möldri ütles, et pärast ühinemislepingu allkirjastamist on pisut teistsugune tunne küll. “Põltsamaa piirkond kannab ühiseid väärtusi ja me jagame ka ühiseid muresid. Mina olen küll vaimu valmis pannud selleks, et edaspidi oleme me üks tervik. Põltsamaa linn ja Põltsamaa vald on ju tegelikult nii ühte sulandunud, et peaksid ammu ühe omavalitsusena tegutsema. Pajusiga on olukord nii ja naa, ehkki ka Pajusi võinuks juba ammu sellesse seltskonda sobida. Põltsamaa poolt siia poole sõites on enne päris palju metsa ja põldu, kui tuleb Puurmani. Meil on siin päris suur kogukond ja meil peavad siia kindlasti alles jääma teatud teenused. Praegu läbisime me kõigest formaalse toimingu, sisuline töö alles algab,” tunnistas ta.
Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson tõdes, et püütakse igalt poolt midagi alles jätta, et ei oleks ühelegi osapoolele liiga tehtud. “Minu jaoks tuli läbirääkimiste käigus esile neli märksõna, milleks oli rääkimine, kuulamine, mõistmine ja hoolimine. Juttu oli palju, aga kõigist räägitud juttudest tuli iva välja noppida. Kõigi jutuajamiste käigus tuli arvestada kõigi läbi rääkivate osapooltega ja kõigist hoolida.”
Ta lisas, et ei tohi edaspidi eelistada ühtegi valla piirkonda, ühtegi ametnikku või ühtki tegemist vajavat toimingut ja peab arvestama, et ollakse alates 2018. aasta 1. jaanuarist üks tervik. “Kõige keerulisem on muuta sellest arusaamist meie enda peades.”
Põltsamaa ühisvalla uksed jäävad tema sõnul avatuks ka neile, kes vahepeal ümber mõtlesid. “Kui me oma mõtlemises muutuse suudame teha, siis pole kahtlust, et me liigume koos sama kindlalt edasi.”
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots tõdes, et piirkonna jaoks tervikuna muudab ühinemine teatud asjad selgemaks. “Põltsamaa linn on piirkonna jaoks alati keskus olnud ja seda keegi ei vaidlusta. Keskusel on omavalitsuses oma kindel roll, aga keskus peab omama ka teatud tagamaad. Praegu liitutud 4P jaoks on olemas üks ühine telg, mis meid ühendab ja selleks on Tallinna-Tartu maantee ja mingil määral oleme me kõik selle telje mõjuväljas ning see on meie jaoks positiivne. Praegu peame endale aru andma, et nüüd ei tee me enam otsuseid oma linna jaoks, vaid, et edaspidi tuleb teha ühiseid otsuseid.”
Pajusi vallavanem Reet Alev märkis, et ühinemisel tuleb tõdeda – ka kunagised majandite piirid on jätkuvalt kehtivad, mitte küll ametlikult kehtivatena, vaid piiridena meie peas. “Puurmani on meie jaoks kindlasti kõige keerulisem piirkond selgeks saada. Puurmani inimestega on olnud kõige vähem kontakte ja eks me peame seda kanti nüüd lihtsalt tundma õppima. Ma ei tea kas Puurmanist käiakse rohkem Tartusse kui Pajusist Jõgevale või veel kuhugi mujale. Kindlasti lähevad Puurmani gümnasistid õppima üldjuhul ikka Tartusse, mitte Põltsamaale. Sisulist tööd peame alustama sellest, et Puurmani inimestega paremini tuttavaks saada. Kui see etapp saab läbi käidud, hakkab kindlasti koostöö ühisvallas paremini edasi minema.”
Konsultant Rivo Noorkõiv tõdes, et Põltsamaa piirkonna läbirääkijad on olnud üks ilusam ja kokkuhoidvam läbirääkimiste meeskond. “Need omavalitsused omavad pikaajalist koostöö kogemust ja see kandis head vilja. Samas ma oleksin soovinud, et siiakanti moodustuv ühisvald oleks võinud veidi suurem olla. Eks Puurmani on tõepoolest natuke kaugem kant, aga ma ei näe selles ka midagi hullu. Palju hakkab sõltuma sellest, millised saavad olema uued juhid. Väikest valda sai juhtida nagu pereettevõtet, suures vallas on juhtimise kontseptsioon hoopis teistsugune. Ma loodan, et uued Põltsamaa suurvalla juhid seda mõistavad ja aduvad, et edaspidi juhivad nad mitte enam väike-, vaid hoopis suurettevõtet. Senine kogemus tõestab, et suuremates valdades kogukonnad tugevnevad. Suures vallas saadakse aru, et vallajuhid ei tule meie eest kohapeal midagi ära tegema, vaid kohalikel elanikel endil tuleb oma kogukondliku elu korraldamiseks aktiivselt tegutseda. Arvan, et Põltsamaa vald väärib 500 000 euro suurust preemiat, mille saab ühisvald, kus elab vähemalt 11 000 elanikku.”
TOOMAS REINPÕLD
