Neli Jõgeva Ühisgümnaasiumi abiturienti panid end viieks päevaks NATO diplomaadi rolli ning andsid simulatsioonis oma panuse rahvusvahelise kriisi lahendamisse.
Kati Kuusik, Annika Nurk, Mihkel Tepaskind ja Tõnn Laos võtsid väljakutse vastu ja ei kahetse, kuigi olid ühed vähestest gümnaasiumiõpilastest tudengite hulgas. Noori julgustas NATO simulatsioonis osalema Jõgeva Ühisgümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Helle Roop.
Eesti Mudel NATO 2009 peeti 20.-24. veebruarini Tallinnas ja Nelijärvel, tegemist on haridusliku projektiga, mis on mõeldud kõigile rahvusvahelistest suhetest huvitatud noortele. Ürituse peamiseks eesmärgiks oli tõsta simulatsiooni käigus noorte huvi ühiskonna- ning demokraatiaprotsesside toimimise ning rahvusvahelise poliitika seoste vastu.
Viiepäevase ürituse käigus oli 52 noorel võimalus panna end ühe NATO liikmesriigi diplomaadi rolli. Kati ja Annika otsustasid võtta Hispaania, Mihkel ja Tõnn Hollandi diplomaadi rollid.
Holland ja Hispaania
Mihkel tõdes, et Holland oli tema jaoks huvitav kui üks NATO asutajariik, samuti on sellel riigil NATOs küllalt suur sõnaõigus ning ka suur armee.
Tüdrukud soovisid algul olla mõne Eestile lähema NATO liikmesriigi diplomaadid, kuid et need riigid olid juba kõik varem registreerunute poolt hõivatud, leiti Hispaania. Kati hinnangul oli Hispaania tema jaoks piisavalt huvitav. Annika lisas, et simulatsiooniks ettevalmistusi tehes avastas ta Hispaania kohta palju huvitavat.
Eeltööd tuli noortel põhjalikult teha, ka pidid nad endale selgeks tegema Hollandi ja Hispaania seisukohad kriiside kohta maailmas.
Kujundati ühised seisukohad
Osalejad said esimesel päeval Tallinnas kuulata ettekandeid poliitikaekspertidelt nii Eestist kui ka NATOst. Avakõne pidas noortele välisminister Urmas Paet. Simulatsiooni avapäeval külastasid konkreetset NATO liikmesriiki esindavad osalejad oma maa saatkonda, kus neid võttis vastu kas selle riigi suursaadik või poliitiline nõunik. Saatkonna esindaja andis noortele ülevaate riigi sise- ja välispoliitilisest taustast, päevakajalistest arengustest ning riigi seisukohtadest ühes või teises rahvusvahelises küsimuses. Tegemist on levinud Mudel NATO traditsiooniga, mida teiste rahvusvaheliste organisatsioonide simulatsioonimängude juures tavaliselt ei kasutata.
Kati ja Annika külastasid Hispaania ja Itaalia, Mihkel ja Tõnn Hollandi ja Belgia saatkonda.
Seejärel suunduti Nelijärvele, kus järgmise nelja päeva jooksul jäljendatigi NATO tegevust.
Kõigepealt tutvuti omavahel ja mängiti tutvumismänge.
Seejärel esindasid õpilased ja tudengid meeskonnana ühte NATO liikmes- või partnerriiki. Iga meeskonnaliige esindas oma riiki ühe konkreetse NATO komitee töös. Komiteesid oli kaks ning lisaks sellele toimus simulatsiooni ajal tegevus ka töörühmades.
Arutleti NATO raketikilbi loomise üle Poolasse ja Tšehhi. Iga riik esitas oma seisukohad, lõpuks tuli üheskoos ette valmistada lõppdokument, milles kirjas ühised seisukohad. NATO dokumendid võetakse vastu konsensuse alusel ja sellega pidid kõik arvestama.
Tõnni sõnul jõudsid nemad oma arutlustega sinnamaani, et raketikilp tuleks ikkagi luua. Et see ei hõlma kõiki NATO liikmesriike, peaks USA osaliselt kaitseta jäävate riikide jaoks välja töötama neid hõlmava kaitseplaani.
Kohati vaieldi iga sõna üle
Lisaks Mudel NATO simulatsiooni ajal erinevates komiteedes arutlusele tulevatele ning eelnevalt ette valmistatud päevakorrapunktidele toodi mängu ka ettenägematu ja äkiline rahvusvaheline kriis. Igal hommikul andsid ürituse organiseerijad noortele omakoostatud ajalehed, kus olid kirjas mitmesugused välja mõeldud uudised mitmesugustest kriisidest maailmas. Selles ainulaadses olukorras pidid delegaadid vastavalt oma riiklikele huvidele, kokkulepetele oma liitlastega ning lähtuvalt NATO otsustusmehhanismidest ja võimalustest jõudma simulatsiooni lõpuks üksmeelsele seisukohale. Selline stsenaarium peegeldabki kõige selgemalt NATO konsensusel põhinevat otsustusmehhanismi. Üks uudis oli näiteks selline, et Iisrael ründas Iraani tuumajaama. „Lõppdokumenti sai näiteks kirja, et peame 48 tunni jooksul pidama läbirääkimisi Türgis ja püüdma osapooli lepitada,” rääkis Tõnn. Tema sõnul vaieldi lõppdokumenti minevas tekstis kohati iga sõna üle. „Näiteks arutati, kas mõni sõna võiks ärritada Venemaad, kuidas üks või teine variant võiks kellelegi mõjuda,” kirjeldas ta arutelu.
Viiepäevane laager oli noorte hinnangul neile väga kasulik, sest suheldi inglise keeles ja see arendas ka keeleoskust. Veel said õpilased uusi teadmisi NATOst ja teiste riikide välispoliitikast. „Ettevalmistuste tegemise vaev tasus end ära, kuid nüüd teame, et tegelikult oleks tulnud veel rohkem eeltööd teha,” märkis Tõnn.
Mudel NATO simulatsiooni ajal korraldati ka seltskondlikke üritusi, millega sooviti ettevõtmisele veelgi elulähedasemat diplomaatia hõngu lisada (näiteks suursaadikute vastuvõtud), arendada meeskonnatööd või tutvustada noortele erinevaid võimalusi, kuidas saada tööle rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, kuidas viia läbi noorteprojekte või kuidas lihtsalt kasvatada noortes eneseteadvust ja julgustada nende aktiivsemat osalemist ühiskonnaelus
Mis on Mudel NATO
Mudel NATO (MNATO) on Mudel Euroopa Parlamendi, Mudel ÜRO ja Mudel Araabia Liiga kõrval üks olulisemaid keskkooliõpilastele ja üliõpilastele suunatud rahvusvaheliste organisatsioonide toimemehhanisme tutvustavaid simulatsioonimänge, kus noored saavad astuda diplomaatide rolli ning pidada maha diskussioone ja debatte rahvusvahelisele üldsusele olulistel teemadel.
HELVE LAASIK
