Kuigi esimesel konkursil polnud osalejaid just palju, ei tähenda see veel, et tugevaid ja tegusaid külasid ning aktiivseid külaliidreid maakonnas vähe oleks. Vastupidi, ühtede innukus on nakatanud ka teisi ning uuele elule ärganud külasid on üha enam juurde tulemas.
“Kui sina usud endasse, siis sina usud rahvasse, taludesse, tarkusesse…” need Jüri Leesmendi sõnad, mis seisid kirjas nii kutsel kui ka õhtu lõpul laureaatidele antud tänukirjadel, iseloomustavadki vahest kõige enam tänaseid tegijaid külades. Kui ka eemalseisjad külaelu hoolega maha teevad ja riik maaelu ei soosi, siis nemad usuvad – iseendasse ja teistesse. Selles ongi olnud edasiviiv jõud.
Areng on olnud silmnähtav
Nädal varem oli komisjon konkursile esitatud küladele ringi peale teinud ja laureaadid välja selgitanud. Nüüd oli käes pidulik sündmus, et otsus välja kuulutada.
Liikumise Kodukant maakonnaühenduse koordinaator Pille Tutt annab esmalt sõna Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse eestseisjale Liia Lustile, kes avaldab lootust, et edaspidi saab konkursist traditsioon ja siis ka osalemisjulgust juurde tuleb. Ta kinnitab, et kuigi piirkonna edendamiseks on ülimalt oluline majanduslik areng, looduskeskkond ja muu selline, on kõige olulisem siiski inimene. Tegija on seda väärt, et teda märgataks ja tunnustataks, sest temast olenebki õieti kõik.
Konkursikomisjonil oli tegelikult väga raske välja selgitada, missugune küla teistest üle ja kes eestvedajatest just see kõige hakkajam. Kindel on aga, et võrreldes sellega, mis oli samades külades umbes viis aastat tagasi, on muutused väga suured ja areng olnud silmnähtav.
Üpris raske on ka eestvedajaid ja külasid üksteisest lahus vaadata, sest enamasti ongi elu piirkonnas koondunud ümber nende, kes eest veavad.
Seltsid ja seltsingud on loodud erinevatel aegadel. Igaüks on leidnud oma mooduse, kuidas edasi minna. Valitud on külavanemad, koostatud arengukava, piirkondades seltsitegevus käima lükatud.
“Kui oled kord valinud selle küla elamiseks, on sinu võimuses muuta see maailma parimaks,” tuletas Liia Lust varasematel külaliidrite kokkusaamistel kuuldut kaaslastele veel kord meelde.
Mõnus elamiskeskkond kõikidele
Maakonna omavalitsuste liidu nimel tervitusi toonud Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson võis rõõmuga täheldada, et oluline osa kokkutulnud rahvast oli pärit just Põltsamaa vallast ning et vallas on üldse rohkesti külaseltse ja -seltsinguid, kus käib aktiivne ühistegevus ning kirjutatakse ka hoolega projekte rahataotlusteks, et külaasju edasi arendada selle nimel, et oma piirkonnas oleks kõikidel parem, huvitavam ja mõnusam elada.
Konkursikomisjoni nimel kõneleb Tabivere vallavolikogu esimees Kajar Lember, kes kinnitab samuti, et viimastel aastatel on külad tõepoolest uue hingamise saanud. “Kui aga seda ühteainust inimest, kes asju käima veab, kohapeal ei ole, siis harilikult asjast asja ei saa,” leiab ta.
Seejärel ongi aeg kätte anda tunnustuskirjad. Aasta Jõgevamaa Külaks tunnistatakse Kamari. Kamari Haridusseltsi tegevus on laialdane ja mitmekülgne ning omakandi elu on arendatud võimalikult terviklikult. Ergutusauhinnad on määratud Otslavale kui maakonna heakorrastatuimale ning Koogile kui üritustekülale. Jõgevamaa Aasta Sädeinimeseks tunnistatakse Võisiku-Kundrussaare külaseltsi eestvedaja Loniida Bergmann. Meeles peetakse ka omakandi eestvedajaid ja hingi Tiia Pärtelpoega ja Kalli Kadastikku.
Muusikalise tervitusega esinevad piduliku päeva puhul Johannes Haav ja Hillar Laane ja kultuurikeskuse poisteansambel Silja Piiri juhendamisel. Rahvarõivais Kamari naisansambel koosneb peamiselt külaaktivistidest.
Laulud, millega kaaslaste ette astutakse, kõnelevad oma eesti rahvast ja oma juurtest – Kustas Kikerpuu seatud “Laulu loomine” ja Mihkel Lüdigi “Kiigelaul?, mis loodud rahvalaulu sõnadele.
Silmad säravad nii lauljatel kui ka kuulajatel. “Head asjad ei kao mitte kuhugi,” kinnitab Kamari laulurahva nimel Ines Kuusk. Loniida Bergmann ehk kõigile lihtsalt Lonni kinnitab, et kaks küla – Kamari ja Võisiku – teine teisel pool metsa on valmis edasigi suuri tegusid tegema, üheskoos ja eraldi, nagu seni.
VAIKE KÄOSAAR