Neanurme suurfarm jäi tühjaks seetõttu, et mõned aastad tagasi tegutsenud osaühingu Lustivere Agro toonased omanikud otsustasid lõpetada tootmise Põltsamaa vallas ning liita lüpsikarja osaühingu Vaimastvere Agro karjaga.
2002. aastal alustas Lustiveres põllumajandustootmist ka osaühing Kaavere Agro, kes 2005.aastal Neanurme farmi ära ostis. “Algne plaan oli taastada piimatootmine, kuid õige pea sai selgeks, et see rong on tänu kvoodipoliitikale läinud. Nii sündiski otsus kolm senist piimakarjalauta nuumsigalateks ümber ehitada.
Rekonstrueerimistööd algasid poolteist aastat tagasi ja lõppesid tänavu jaanuaris. Lammutasime vana sisustuse, valasime põrandad tasaseks ning ehitasime mitmeastmelised söödalavad, kus sead söömas käivad, ja paigaldasime automaatsed söödaliinid. Ehitamisega said edukalt hakkama firma omad mehed, ” rääkis OÜ Kaavere Agro juhataja Rünno Marmor. Tema sõnul jätkub Neanurme suurfarmis ruumi 3600 nuumikule ja tänaseks on kõik kohad ka täidetud. “Tehtud investeering võimaldab Neanurmes nuumata üle 10 000 sea aastas ning seega lähitulevikus ettevõtte käivet kahekordistada. Ühes laudas on meil sead, kes on meie endi poolt Lustivere poegimissigalas üles kasvatatud. Lustiveres kasvab põrsas pärast sündimist 25-30 kilogrammini ning viiakse siis Neanurme suurfarmi nuumale. Kahes ülejäänud hoones on aga nuumal 2400 siga, kes kasvatatud Valga Lihakombinaadilt saadud põrsastest. Lepingu alusel ostame me neilt põrsad, nuumame tapakaaluni ning realiseerime tagasi Valga Lihakombinaadile,” rääkis Marmor ja selgitas, mida kujutab endast sügavallapanul kasvatamine. “Meie sigalas ei teki läga ega virtsa, puuduvad igasugused kraabid ja pumbad. Elektrienergia kulu on minimaalne. Korra nädalas paneme aedikutesse põhurullid, mille sead ise laiali laotavad. Nii on sigadel head võimalused ringi joosta ja tuhnida ning põhus magada. Võib öelda, et meie sead kasvavad stressivabalt, neil on lausa “põrsa põli?. Sõnnik, mis laudast tuleb, on aga igati keskkonnasõbralik, seda eriti Adavere – Pandivere veekaitseala silmas pidades.
Ühest töötajast piisab
Neanurme sigalakompleksi perenaiseks on Heli Kreitsberg, kes suudab praktiliselt üksinda toime tulla kõikide vajalike töödega, sest söötmine ja jootmine on farmis automatiseeritud. Tema põhiülesandeks on hommikuti söödaautomaadid üle kontrollida, veenduda, et sööta ja vett tuleb, koristada söödalavasid ning teeninduskäike ja veidi sigu jälgida. “Kuldsete kätega inimene,” on ettevõtte juhataja lühike hinnang.
Kaavere Agrol on veski ja segisti, kus omakasvatatud teraviljast jõusööta valmistatakse. “Arvestades jõusööda kõrget hinda, on seda praegu kõige kasulikum ise toota. Arvan, et seakasvatajad, kes on rajanud äriplaani ostujõusöödale, peavad tänastes oludes üsnagi tõsiseid majandusraskusi taluma,” arutles Rünno Marmor. “Kaavere Agro kasvatab teravilja 1200 hektaril ja see põllumajandusharu on seakasvatusega igati tihedasti seotud. Sügavallapanuga seafarmist saame rohkesti tahket sõnnikut, mida vajame põldude väetamiseks. Allapanuks kulub omakorda suurtes kogustes põhku, mida samuti oma põldudelt saame. Sigu võib toita ka kalarapete või keemiliselt väga kontsentreeritud söödaga, olen aga kindel, et kõige kvaliteetsem ja tervislikum liha on sellel seal, kellele põhitoiduks omamaine teravili,” märkis põllumajandusettevõtja. “Tundub, et seakasvatus nagu teisedki põllumajandusharud on koondumas suurematesse üksustesse, mille töö on üsna professionaalselt korraldatud,” lisas ta.
Jõgevamaa Tootjate Liidu volikogu esimees, AS Pajusi ABF juhataja Lembit Paal märkis: “Ma olen Neanurme sigalakompleksi vaatamas käinud. Eriti kiitust väärib, et selles sigalas pole lägaprobleemi, kuid samas on võimalus saada tahedat põllurammu. Samuti on põhjust esile tõsta tänapäevast söötmistehnoloogiat. “
Turustatakse 14 000 siga
Rünno Marmor rääkis seakasvatuse mõjust Kaavere Agro majanduselule: “Valga Lihakombinaadi põrsastest pärinevad sead kasvavad Neanurme suurfarmis alates eelmise aasta detsembrist, seetõttu on nende kasvatamise tulemustest veel vara rääkida. Oma põrsastest kasvanud sigade pidamine on kestnud juba üle aasta ning andnud märkimisväärseid tulemusi. Lisaks sellele on juba kolmandat aastat töös 1000 kohaga sügavallapanusigala Kalikülas. Meie eesmärk on turustada aastas ligi 10 000 lepinguga kasvatatud ja 4000 oma siga. Järgmisel aastal kavandame põllumajandusfirma käibeks juba üle 30 miljonit krooni, mille saavutamisel on väga oluline osa ka seakasvatusel.
Rünno Marmori sõnul avab osaühing Kaavere Agro lähiajal Põltsamaal ka lihakaupluse, kus hakatakse müüma põllumajandusfirmas toodetud sealiha ja sellest valmistatud maitsestatud pooltooteid. ?Arvan, et kaupluse avamiseks on õige aeg, kuna aina rohkem on inimesed hakanud väärtustama omamaist, kohalikku, seega ka värsket ja kvaliteetset toidikaupa. Usun, et see on ka kaalukas argument konkurentsis suurte kaubanduskettidega.”
“Väga hea, et Neanurme suurfarmihoones jälle põllumajandustootmisega tegeldakse, sest muidu oleksid need hooned kindlasti lagunenud,” ütles osaühingu Põltsamaa Graniit juhataja Hendrik Allsaar, kes omal ajal Lustivere majandi esimees oli.
JAAN LUKAS
