Narva väärib kultuuripealinna tiitlit

Avinurme pensionäride ühepäevane suvesõit viis meid sel aastal  piirilinna Narva. Mida me teadsime varem Narvast? Et seal oli omal ajal Kreenholmi ehk Balti Manufaktuur, maailma suurim (10 000 töötajat) ketrus- ja kudumisvabrik.


Võimsad masinad nõudsid osavaid, professionaalseid kangruid. Kreenholmi rahva jaoks oli ehitatud kaks kirikut, oma kauplused, kool, saun, turg jne. Töötingimused olid head ja palk suurem kui ülejäänud linnakodanikel.

Nüüdseks on Kreenholm oma tegevuse lõpetanud. Uued omanikud rootslased peavad plaane edaspidiseks. Võibolla tuleb üks suur käitis-muuseum. Igatahes hooned, ka töölistele ehitatud majad, on muinsuskaitse all.

Teadsime, et Eestile kuuluv Narva kindlus ja Venemaa käes olev Ivangorod ehk Jaanilinn on lausa teineteise vastas, ainult jõgi lahutab või ühendab. Legend pajatab sellest, et noor tsaar Peeter I tahtis end kindlustada merele pääsemiseks. Tal tekkis mõte kindlus rajada, aga maad ei tahetud anda. Ta pakkunud välja, et teeb nii väikese ehitise, mis mahub hobuse naha peale. Sellega oldud rahul. Aga kaval Peeter laskis looma naha ribadeks lõigata, ribad üksteise külge kinnitada ja sedamoodi mõõdeti üsna kopsakas plats talle kindluse ehituseks.

Vaade suurele naabrile

Meie ekskursiooni juhatas Narvas kena itaallanna Irina. Imetlesime tema korralikku eesti keele oskust, kusjuures ta on kõrghariduse saanud venekeelses õppes. Eesti keelt praktiseerib kodus ja tööl muuseumis. Meie ekskursiooni esimene osa toimus linnuse Hermanni tornis. Väljapanekuid jätkub kaheksale korrusele. Nägime Narva vanalinna maketti. Samalaadne, aga mitu korda suurem papist ja vineerist linn oli mõnda aega tagasi raekojas üles seatud. Praegu otsitakse sellele meistriteosele uut kohta.

Hermanni kindlustornis oli eriti äge Põhjasõja makett, mille juurde proua Irina rääkis, et üsna varsti, juba augusti keskel läheb linnuses jällegi sõja mängimiseks. Veel pole karta, et inimeste huvi selliste vaatemängude järele lõppeks. Ronisime kitsaid ja pimedaid treppe mööda aina kõrgemale. Vahepeal peatusime, hingeldasime ja jälle edasi, kuni nägime 360-kraadilist panoraamvaadet Narvale ja Venemaale.

Nägime kirikute torne, Baltijetsi tehast, mis oli kunagi salastatud ettevõte. PK numbriga 22, sõjaotstarbelise toodanguga. Praegu toodetakse seal värve ja haruldasi muldmetalle. Kui panoraam vaadatud, tulime tornist alla ja vaatasime linnuse siseõues suveniiride poekesi. Olime igaüks piletirahast tagasi saanud ühe meenemündi, mille väärtus oli 4 eurot. Selle sain vahetada nahast tehtud linnavapi vastu.

Head emotsioonid

Meie ekskursiooni teine osa kulges nii bussiga kui jalgsi. Raekoja platsil uudistasime unikaalset kolledžihoonet. Sisenesime kõrgkooli paraadväravast, mida kaunistavad suured sepistatud liblikatiivad. Saime teada, miks just liblikatiibade vahelt pääseb ülikooli sööklasse, mille nimi on Muna. Lõuna-Ameerikas elab liblikas, kelle nimi on Narva. Kui on suurveeaeg, voolab kolledžisse vesi, nii on ette nähtudki. Ega veevool mujale pääse kui pahisedes hoonealustesse torudesse.

Jalutasime Victoria bastioni (kõrgus 16 m) kõrval oleval promenaadil Euroopa alleel, kus asuvad kõigi EL liikmesriikide valgusringid. Viimasena on tähistatud 2013. aastal liitu astunud Horvaatia. Narva sadama suunas liikudes märkasime politsei ja piirivalve kaunikesti suurt kaatrit seilamas. Eks kalamehed kipuvad mõnikord  riigipiiri ületama. Siis suunatakse nad tagasi oma poolele või tuuakse kordonisse, et olukorda selgitada või süüdlasi karistada. Lõpmata ilusa vaate näitas giid kahe kindluse kohtumiskohas. Just selline vaade oli meie Eesti 5-kroonisel kupüüril. Narvas on kaheksa kirikut, neist Aleksandri-nimeline on suurim luteriusu pühakoda.

Nägime uue Eesti Sisekaitseakadeemia ehitust, Vaba Lava maja, haiglate korpust jne. Paljud eestimaalased pole kordagi Narvas käinud. Meie õnneks nende hulka ei kuulu.

Ilusate emotsioonidega jõudsime koju tagasi. Meil poleks midagi selle vastu, et Narva saaks  Euroopa kultuuripealinnaks. Arengud on olnud suured. Palju tänu bussijuhile Kalevile, sõidu korraldajale Toomasele ja Mustvee vallavalitsusele, kes toetas meid rahaliselt.

ELLE-VAIKE KIIK

blog comments powered by Disqus