Vladimir Mi?in pole ainuke päästetöötaja Ida-Virumaalt, kes tahab eesti keelt selgemaks saada. Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Eesti-sisesed tööjõulähetused keelepraktika eesmärgil” käib tänavu juunist kuni järgmise aasta novembrini töölähetuses 105 muukeelset päästetöötajat. 30 päeva kestva praktika ajal Lääne-Virumaal ja Lõuna-Eestis teevad nad erialast tööd ja saavad parandada oma eesti keele kuulamis- ja rääkimisoskust ning valmistuda riiklikuks eesti keele tasemeeksamiks. Homsest ongi Põltsamaal keelekümblust saamas veel teinegi päästja Narvast. Temagi tugiisikuks saab olema komando pealik Ahto Pent. “Vladimir on selle kuu ajaga keeleliselt kõvasti arenenud ja hakkab eestikeelsest jutust juba aru saama. Ja eks seegi ole hea, et üks abikäsi on meie jõududele juures. Vladimiriga suhtlesin peamiselt eesti keeles, las harjub kuulama ja rääkima. Pealegi pole mul vene keel kuigi käes, soome või inglise keelega olnuks lihtsam,” tõdes õpetaja seisuses olev komandopealik. “Ahto on hea õpetaja, muidugi oleks parem, kui ta oskaks vene keelt rohkem, kuid eks keeleõppel ole kõige mõjuvam keskkonna mõju. Ma pole kunagi tundnud, et mind oleks rahvuse pärast mingil moel riivatud. Seda venelaste ahistamise juttu räägivad rohkem poliitikud. Meil on palju kodakondsuseta isikuid, kuid ma ei saa aru, miks nad ei õpi riigikeelt. Andku siis eksam ära, võtku Vene kodakondsus või mingu elama sinna, kus neile parem,” arvab Mi?in. Nende kodus käib aga kõigil kõva keeleõpe. Poeg Danil õpib venekeelse kooli kaheteistkümnendas klassis ja tahab astuda Sisekaitseakadeemiasse päästeeriala õppima. Eesti keele selgeks saamiseks on ta võtnud juba mitu aastat eratunde. Keelekursusel käib ka maksu- ja tolliametis töötav abikaasa Jelena. Paraku ongi pereisa jäänud kõige väiksema keeleoskusega. “Oleme proovinud ka kodus natuke eesti keeles rääkida, kuid sellest pole suurt midagi välja tulnud. Kõige rohkem aitab lugemine ja eestikeelsete subtiitritega venekeelsete filmide vaatamine. Kodus käivad mul siiski venekeelsed ajalehed, kuid siin praktikal olles vaatan vaid eestikeelseid. Mulle tundubki, et eestikeelsetes lehtedes on rohkem infot. Et keel päris selgeks saaks, on vaja väga kaua elada eestlaste keskel. Keelt hakkad oskama siis, kui pole enam vaja mõttes seda ümber tõlkida,” tõdeb Narva päästetöötaja Vladimir Mi?in. Väike ja vaikne Põltsamaa talle meeldib, eriti huvitavaks peab ta Kuningamäele suusamäe ja Kamari veehoidlale veesuusakeskuse rajamist. Täna, keelepraktika viimasel päeval tutvub ta koos kolleegidega Lõuna-Eestiga, käib Taevaskojas, maanteemuuseumis Varbusel ja mujalgi, homme on ta aga tagasi Narvas.
ARDI KIVIMETS