Tänavu sai 15 aastat ajast, mil Narva lapsed hakkasid keelekümbluse eesmärgil koolivaheaega Võrumaal veetma.
Narva õpilaste vaheaja sisustamisega tegeleva mittetulundusühingu (MTÜ) Veeda Vaheaeg Võrumaal projektijuht Pille Kulberg rääkis, et MTÜ loodi 2007. aastal, enne seda aga tegutseti perelaagrina sama nime all alates 1999. aastast. “Esimest korda oli minu peres vene keelt kõnelev laps Marina Kolbina 1998. aasta märtsivaheajal,” rääkis Kulberg, “Olin siis ise vastuvõttev pere ja sellist võimalust pakkus üks Võrus töötav vene keele õpetaja.”
Palju toredaid lapsi
Siis saigi Kulberg teada, et integratsiooni sihtasutus korraldab noortelaagritele projektikonkursse. Pille oma poeg õppis sel ajal neljandas klassis, Marina seitsmendas, nad said väga headeks sõpradeks ja kui Marina pidi oma koju tagasi sõitma, olid kõik väga kurvad. Siis sai lubatud, et Marina tuleb veel.
Nii juhtuski. Tuli Marina ja veel palju väga toredaid vene keelt kõnelevaid lapsi, kes tahtsid oma eesti keele oskust täiendada, sest Võru inimesed hakkasid ise projekte kirjutama. Pille, tema meheõde Viia Haller ja viimase abikaasa Gustav Haller.
Narvast on praeguseks kõige olulisem kontakt sealse humanitaargümnaasiumi direktori Nadežda Tšerkašinaga. Tema mõlemad tütred osalesid väikeste tüdrukutena Võrumaal perelaagris, nii saadi tuttavaks. Nadežda on pereõppe veendunud pooldaja, kes leiab, et sellest on olnud tema lastele ja ta kooli õpilastele väga suur kasu.
Alustati väikeste projektidega
Õpilasvahetust kui seesugust ei toimu, kuna eesti lapsed Narvas ei käi. Ainult Narva õpilased on Võrumaal eesti peredes. Alguses olid sihtrühmaks kõik muukeelsed kooliealised õpilased, polnud vahet, kas kodakondsusega või ilma. Projektid olid väiksemad. Mõnel suvel 25 last, mõnel 30-35 last.
Oli sellinegi aeg, kus eesti pere oma laps arvestati projekti sihtrühma hulka kuuluvaks – see tähendas, et ka temale olid ette nähtud rahad ekskursioonidel ja matkadel käimiseks ja kultuuriüritusteks. Pärast suurt majanduslangust tingimused karmistusid.
Praeguseks ei kasutata enam nime perelaager, vaid on pereõpe, sihtrühm on ainult kolmandate riikide kodanikud, st lapsed, kel puudub Eesti kodakondsus. Projektid on suured. Eelmisel aastal osales 100 last, sel aastal kirjutati projekt 120 lapsele.
Projektis osaleb 19 peret
Sihtrühma lapsed tulevad Lõuna-Eesti peredesse eri aegadel: jõulude eel, märtsi lõpus ja suve jooksul. Hetkel tegutseb vastuvõtjatena 19 peret. Pere kohtleb sihtrühma õpilast nagu oma last, neile on tagatud samaväärsed tingimused. Pere korraldab pereõppe perioodi ajal vähemalt kolm ekskursiooni või matka Võrumaa ja Lõuna-Eesti tutvustamiseks, lisaks on ühisüritused, kus tegeletakse käsitöö või spordiga. Nõnda õpitakse uusi sõnu ja väljendeid.
Nii jõulu eel kui märtsis osalevad sihtrühma õpilased Sõmerpalu Põhikooli õppetöös, kus saavad suurepärast keelepraktikat.
Laste keeleoskus on paranenud
Projektijuht Pille Kulberg vastutab kogu projekti eduka läbiviimise eest ainuisikuliselt. Abiks on koolitaja ja juhi abi Viia Haller. Viimane aitab sihtrühma keeleoskuse arengut testida ja lahendab probleeme ning vastab küsimustele, kui on vaja väga head vene keele oskust. Ta on Sõmerpalu põhikooli vene keele ja loodusainete ning inimeseõpetuse õpetaja. Enamus vastuvõtjaid on pered, kus üks vanematest töötab pedagoogina. Meeskonnas on Narva humanitaargümnaasiumi juhtkond ja huvijuht.
Projekti rahastajad on Euroopa Kolmandate Riikide Integreerimise Fond, Eesti Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.
Kulberg, kes on asjaga tegelenud juba 16 aastat, leiab oma kogemuse põhjal, et vene õpilaste eesti keele oskus on nende aastatega väga palju paranenud. Kui 10 aastat tagasi oli kindel, et 4. klassi õpilane ei oska peaaegu sõnagi eesti keelt, siis nüüd on keelekümblusklassides õppinud esimese ja teise kooliastme õpilased ühed tublimad rääkijad.
Kui koolis õpitut toetab niisugune pereõppes praktilise keele kõnelemise võimalus nagu Võrumaal pakutakse, on areng muljetavaldav. Lisaks positiivne rahvuste vaheline kontakt ja uued tuttavad. Mõlemad, nii eesti kui vene lapsed, õpivad austama teineteise kombeid ja kultuuri – see ongi integratsioon, ja mida rohkem on selle alaga tegelejaid, seda parem on tulemus, leidis Kulberg. “Meie projekti tegevus toob Eesti riigile väga palju kasu,” lisas ta.
i
IRJA KARJUS
