Füüsiliste puuetega narvalased loodavad, et tulevased volinikud võtaksid endale linnavolikogu valimiste eel kohustuse teha tulevikus Narvas ratastooliinimestele liikumine mugavamaks. Lubadused tuleks muidugi ka täita.
Käesoleval suvel saabusid Narva-Jõesuu ja Narva omavalitsustesse kirjad, milles ratastoolis liikuv Viktor Karlenko tuletas naaberlinnade võimudele meelde nende kohustusi. Karlenko juhtis tähelepanu sellele, et võimud peavad tagama kõikidele inimestele, olgu nad terved või invaliidid, takistusteta liikumise.
Viimasel ajal on kombeks rääkida füüsiliste võimete poolest piiratud inimestest, kuid Viktor Karlenko kasutas kirjas varem tarvitusel olnud mõistet “invaliid”, mis sobib ka käesolevasse artiklisse.
“2008. aastal kirjutas Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves alla ÜRO konventsioonile invaliidide õiguste kohta, mille meie parlament ratifitseeris 2012. aastal. Konventsioonis räägitakse muu hulgas liikumisvabaduse õiguse tagamisest invaliididele. Kahjuks on see vabadus jäänud praktikas ainult sõnakõlksuks,” märkis Karlenko.
Promenaadile ratastooliga ei pääse
Oma kirjas Narva-Jõesuu linnavalitsusele rõhus Karlenko asjaolule, et käesoleval aastal eurorahadega ehitatud rannalinna promenaad osutus ratastooliinimestele mitteläbitavaks. Piki mereranda kulgeva kauni lehtpuidust tee astmed lihtsalt ei võimalda seal ratastooliga sõita.
“Jutt ei käi ainult invaliididest. Ka emad lapsevankritega ei saa sellel teel piki randa jalutada. Kui ma rääkisin ametnikega, et astmed tuleks asendada kaldpindadega, vastati mulle, et promenaad on ehitatud euroraha eest ja projekti muuta ei tohi. Kui muudatusi teha, võib Euroopa Liit raha tagasi nõuda,” kurtis Karlenko. Ta märkis, et see pole ainus näide, kui ratastooliinimesed on unustatud.
Jalutasime Viktor Karlenkoga Narva kindluse õues. Minu abita oleks ta sinna ehk küll tulla saanud, kuid sissesõidul oleks väravate vahel olnud väga suur oht ümber kukkuda.
“Olen suhtlemisvõimeline inimene, võin abi paluda. Kuid paljud hätta jäävad inimesed keeravad ümber ja sõidavad minema, loobudes Narva olulisima vaatamisväärsuse nägemisest,” lisas ta.
Kindluse väravate taga invaliidide raskused ei lõpe. Enam-vähem mugavalt tundis minu vestluskaaslane end mööda muru sõites. Kõikidel munakivi- või murdkivisillutisega teedel on ratastooliga sõita raske ja ohtlik.
Hermani kindluses jääb ratastoolis olija samuti hätta
“Ajalooline vaade ei kannataks eriti, kui kõikide teede peal oleks kahe plaadi laiune ala ratastoolide ja lapsevankrite jaoks, on Karlenko kindel. Kuigi ta tahaks, ei saa ta sõita Hermani kindluse sissepääsu ees olevale platsile, kust avaneb vaade Ivangorodi kindlusele – astmed takistavad.
Viktor Karlenko küsis minult, mis praegu Hermani kindluse tornis ehk Narva muuseumis välja on pandud. Tema jaoks oli ebameeldiv üllatus, et ajalooline püsiekspositsioon on jäänud palju tagasihoidlikumaks, kui see oli nõukogude ajal.
Karlenko on juba 25 aastat ratastoolis. Ta suutis meenutada, mida ta selle aja jooksul on Narva muuseumis näinud. Torni koos kogu sisustusega invaliididel näha ei õnnestu, sest puudub lift. Ja vaevalt see kunagi sinna üldse ehitatakse.
“Teeb rõõmu, et luterlikus Aleksandri kirikus on nii lift kui ka invatualett ja väga kahju, et Narva õigeusu pühakodasid on invaliidide jaoks vähem kohendatud. Ei ütleks, et kaldtee kiriku välisilmet rikuks. Kuremäe kloostri kirikus on kaldtee olemas,” arutles Karlenko. “Loodan, et Mõisa tänavale ehitatavasse õigeusu kirikusse tuleb ka kaldtee.”
Kaupluse uksest sisse saab, aga edasi ei pääse
Karlenko sõnul luuakse mulje, et enamikul juhtudest lähevad invaliidid lihtsalt meelest ära, aga kui ka nende jaoks midagi tehakse, siis tihti on see formaalne – et seaduse nõudmised saaksid täidetud, kuid ei midagi enamat.
“Terved inimesed seda tõenäoliselt ei märka, kuid paljude väiksemate kaupluste sissepääsu ees Narvas on kaldteed. Aga kohe pärast uksest sisenemist peatavad meid astmed,” ütles ta.
Oma mõnekümne allkirjaga kirjas Narva linnavolikogule juhtisid linnaelanikud tähelepanu paljudele probleemidele ning tõid välja oma soovid, lootes, et võimud pööravad näo nende poole, kelle jaoks liikumisvabadus on aktuaalne probleem.
Viktor Karlenko kutsus kaasama invaliide ehitusprojektide aruteludele, et nende huvidega oleks alati arvestatud.
“Suhelge rohkem ja küsige nõu Narva linna elanikelt ning külalistelt. Nii saaksid paljud vaidlusküsimused lahendatud. Palume meie pretensioonidesse Narva jõe kaldapiirkonna, kindluse ümbruse, puhkeparkide ja teiste objektide vääristamisel, ehitusprojektide elluviimisel tõsiselt suhtuda,” kirjutas Karlenko.
Kokkulepe Narva invaliidide ühendusega
Mees meenutas, kuidas linna juhtkond tema ettepanekusse suhtus. “Mul oli idee panna Narva ametnikud ja rahvasaadikud ratastooli istuma, et nad sõidaksid koos minuga mööda linna ning veenduksid, kui keeruline on niiviisi mööda Narvat liikuda. Kahjuks pidasid võimud ettepanekut naljaks, kuid loodan, et ükskord Narva juhid ikkagi osalevad taolises kasulikus katses ning hakkavad paremini ratastooliinimeste probleeme märkama,” tõdes Karlenko.
Narva linnavolikogu valimised toimuvad 20. oktoobril. Viktor Karlenkol on idee pakkuda valimisvõitluse kahele peamisele konkurendile Narvas — Keskerakonnale ja Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale — välja mõte sõlmida kokkulepe Narva invaliidide ühendusega. Selle järgi toetataks poliitilisi jõude, kui nad võtaksid kohustuse luua piiratud liikumisvõimega inimestele linnas paremad tingimused.
Keskerakonna Narva piirkonna esimehe Andrus Tamme hinnangul on taolise kokkuleppe idee täiesti vastuvõetav. Ta pidas ka võimalikuks, et taolise lepingu võiks sõlmida üheaegselt nii Keskerakonnaga kui Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga.
“Narvas oleme konkurendid, kuid keskerakondlaste ideoloogia on sotsiaaldemokraatide omale küllaltki lähedane. Võib kindlalt öelda, et kõikidest suurtest Eesti parteidest loevad Keskerakond ja Sotsiaaldemokraadid hoolitsemist kõige kaitsetumate eest oma kõige tähtsamaks lubaduseks,” rääkis Tamm.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Narva osakonna juht Jaak Allik pidas Viktor Karlenko ideed samuti suurepäraseks. “Valimiste tulemusel saavad võimule nii keskerakondlased kui ka sotsiaaldemokraadid. Võetud kohustusi hakkame koos täitma,” lisas Allik.
i
ROMAN VIKULOV
